Varude ABC-analüüs: kuidas arvutada toimivad varuklassid

Avaleht » Ressursid » Varude ABC-analüüs: kuidas arvutada toimivad varuklassid

Hinnanguline lugemisaeg: 10 minutit

Varude ABC-analüüs rühmitab varuartiklid aastase tarbimisväärtuse järgi: see on aasta jooksul tarbitud kogus korrutatuna ühiku maksumusega. A-klassi artiklid moodustavad sellest väärtusest suurima osa, B-klassi artiklid järgmise osa ja C-klassi artiklid ülejäänu. Eesmärk on suunata varude haldamiseks tehtav töö sinna, kus selle rahaline mõju on kõige suurem.

Tootja jaoks on oluline ka teine küsimus: millise artikli puudumine võib tellimuse täitmise peatada? Odav polt võib kuuluda C-klassi, kuid takistada siiski kogu koostu valmimist. ABC-analüüs näitab, kuhu raha kulub, mitte seda, milliste tööde alustamiseks on kõik vajalik olemas.

Kasuta liigitust mõistlike ostu- ja varude haldamise reeglite kehtestamiseks. Seejärel seo materjalide saadavus SkyPlanner APS-i abil tootmisplaaniga, et puuduvale odavale komponendile pöörataks tähelepanu siis, kui see ohustab tarnet, mitte ainult siis, kui sellele kulub aastas palju raha.

Mida A, B ja C tegelikult tähendavad?

Tarbimisväärtuse analüüsis näitavad klassid, millistele artiklitele langeb suurem osa kulutustest, mitte kvaliteeti, kasumimarginaali ega tootmise prioriteete.

• A-klassi artiklid moodustavad aastasest tarbimisväärtusest esimese ja suurima osa. Nende puhul tuleb hoolikalt jälgida laoseisu täpsust, võetud ostukohustusi ja liigseid varusid.
• B-klassi artiklid moodustavad järgmise osa. Tavapärased kontrollireeglid ja regulaarne ülevaatus on üldjuhul mõistlikumad kui iga artikli erandina käsitlemine.
• C-klassi artiklid moodustavad tarbimisväärtusest ülejäänud, väiksema osa. Nende puhul saab sageli lihtsustada tavapärast varude täiendamist ja asjaajamist, seadmata tootmist välditava puudujäägi ohtu.

Levinud lähtekoht on määrata A-klassi ligikaudu 80% tarbimisväärtusest, B-klassi järgmised 15% ja C-klassi ülejäänud 5%. Need on ettevõtte valitud piirid, mitte universaalsed reeglid. Tegelik jaotus võib olla teistsugune.

Tuntud 80/20 põhimõte kirjeldab, kuidas väärtus võib koonduda suhteliselt väikesesse artiklite rühma. See ei nõua, et täpselt 20% artiklikoodidest kuuluks A-klassi. Arvuta esmalt tegelik jaotus, selle asemel et suruda artiklite arvu etteantud mustrisse.

Kuidas arvutada varude ABC-klasse?

Alusta selgelt piiritletud artiklite kogumist, näiteks tehases kasutatavatest ostumaterjalidest ja -komponentidest. Kasuta kõigi puhul sama kaheteistkümnekuulist perioodi ja ühtset maksumuse arvestamise alust. Ära pane tooraine tarbimist ja valmistoodete koguväärtust ühte pingeritta, arvestamata nende kattuvust: nii võib sama materjali väärtus minna arvesse kaks korda.

1. Kogu andmed tarbimise ja ühiku maksumuse kohta

Märgi iga artiklikoodi kohta perioodil tarbitud kogus ja ühiku maksumus. Veendu, et ühikud sobiksid kokku: tükkides esitatud koguse puhul on vaja ühe tüki, mitte karbi maksumust. Kasuta kogu loendis sama valuutat ja ühtset hindamisalust.

Varasem tarbimine on praktiline lähtekoht, kuid kontrolli, kas see peegeldab eelseisvat tootmist. Tootmisest kõrvaldatud toode, uus leping või periood, mil materjalipuudus tarbimist piiras, võib muuta eelmise aasta andmed eksitavaks. Kui kasutad nende asemel prognoositavat aastatarbimist, märgi see selgelt ära ja kasuta seda järjepidevalt.

2. Arvuta aastane tarbimisväärtus

Aastane tarbimisväärtus = aastas tarbitud kogus × ühiku maksumus

See näitab aasta jooksul tarbitu väärtust, mitte praegust laoseisu. Artiklit võib olla laos vähe, kuid sellele võib aastas kuluda suur summa, sest varu täiendatakse sageli.

Samuti ei ole see müügihind ega müügitulu. Selles tootmismaterjalide analüüsis järjestatakse artiklid tootmises tarbitu maksumuse järgi.

3. Järjesta artiklid väärtuse järgi kahanevalt

Liida aastased tarbimisväärtused kokku ja järjesta seejärel artikliread kahanevalt. Ära lähtu üksnes ühikuhinnast. Väga suurtes kogustes kasutatav odav materjal võib olla pingereas eespool kallist detailist, mida kasutatakse vaid aeg-ajalt.

4. Arvuta iga artikli osakaal ja kumulatiivne osakaal

Artikli osakaal koguväärtusest = artikli aastane tarbimisväärtus ÷ kõigi artiklite aastane tarbimisväärtus kokku × 100%

Kumulatiivne osakaal saadakse, kui liita järjestatud loendis ülevalt alla liikudes artiklite osakaalud. See jooksev summa näitab, kuhu tõmmata klasside piirid.

5. Määra klassid selgelt sõnastatud piirireegli järgi

80/15/5 jaotuse korral lisa artikleid A-klassi, kuni kumulatiivne osakaal jõuab 80%-ni või ületab selle. Seejärel täida B-klassi, kuni osakaal jõuab 95%-ni või ületab selle. Ülejäänud artiklid kuuluvad C-klassi. Iga artiklikood peab tervikuna kuuluma ühte klassi.

Selle reegli järgi jääb piiri ületav artikkel parajasti täidetavasse klassi. Kui järgmise artikli lisamisel kasvab A-klassi osakaal 79%-lt 83%-le, jääb see artikkel A-klassi ja B-klass algab järgmisest reast. Võib kasutada ka muud järjepidevat reeglit, kuid pane see kirja, et järgmine analüüsija saaks sama tulemuse. Käsitle järjepidevalt ka võrdse väärtusega artikleid, et muutunud sortimisjärjekord ei põhjustaks seletamatuid klassivahetusi.

Arvutusnäide: C-klassi artiklit võidakse kasutada tuhandeid kordi

Oletame, et tootja analüüsib kuut ostumaterjali. Alltoodud arvud on näitlikud, mitte kliendi tulemused. Aastane tarbimisväärtus on kokku 100 000 $. Read on järjestatud selle väärtuse järgi; kaks võrdse väärtusega rida on jäetud artikliloendi algsesse järjekorda.

Materjal	Aastane tarbimine	Ühiku maksumus	Aastane tarbimisväärtus	Osakaal koguväärtusest	Kumulatiivne osakaal	Klass
Mootorid	200	300,00 $	60 000 $	60%	60%	A
Korpused	400	50,00 $	20 000 $	20%	80%	A
Võllid	600	20,00 $	12 000 $	12%	92%	B
Tihendid	6 000	0,50 $	3 000 $	3%	95%	B
Poldid	30 000	0,10 $	3 000 $	3%	98%	C
Etiketid	100 000	0,02 $	2 000 $	2%	100%	C

Korpuste puhul on arvutus 400 × 50 $ = 20 000 $. Jagades selle 100 000 $-ga, saame osakaaluks 20%. Koos mootorite 60%-ga jõuab kumulatiivne osakaal 80%-ni ja A-klass on täidetud.

Võllid ja tihendid lisavad 15%, viies B-klassi lõpus kumulatiivse osakaalu 95%-ni. Poldid ja etiketid moodustavad viimased 5%, seega kuuluvad need selle jaotusreegli järgi C-klassi.

Pane tähele ka seda, mida arvutus ei näita. Tootja tarbib 30 000 polti, kuid need jäävad C-klassi, sest nende aastane maksumus on suhteliselt väike. C ei tähenda, et artiklit kasutatakse harva, et see on vananenud või et selle varu võib muretult otsa saada. Samuti ei tähenda A-klass, et mootorid peaksid automaatselt saama masina tööjärjekorras eelisõiguse.

Rakenda eri klassidele erinevad kontrollireeglid

Liigitusest on kasu siis, kui see muudab töökorraldust. Pelgalt artikli põhiandmetesse tähe lisamise asemel määra igale klassile kontrollireeglid, vastutaja ja ülevaatamise kord.

Klass	Millele praktikas keskenduda	Mida vältida
A	Jälgi hoolikalt võetud ostukohustusi ja liigseid varusid. Kontrolli laoseisu täpsust sageli seal, kus vead tekitavad märkimisväärse rahalise riski. Hoia silm peal nõudluse ja maksumuse muutustel.	Lisavaru ostmine üksnes seetõttu, et artikkel kuulub A-klassi, või varu vähendamine nii palju, et varustuskindlus kannatab.
B	Kasuta tavapäraseid varude täiendamise reegleid ja vaata erandid regulaarselt üle. Uuri lähemalt artikleid, mille tarbimisväärtus või tarnete toimimine on muutumas.	Keskmise rühma jätmine tähelepanuta rangete A-klassi kontrollide ja lihtsate C-klassi rutiinide vahele.
C	Vähendage tellimise ja käsitlemisega seotud tööd sobivate pakendisuuruste, kahe kasti süsteemi või tarnijakokkulepetega. Hoidke piisavat varu, et katta tegelik tarnerisk.	Väikese aastase kulu pidamine põhjuseks, miks võib eirata puudujääke, säilivusaega või tootmise sõltuvust materjalist.

Sobiv inventeerimissagedus ja ostude ülevaatamise intervall sõltuvad teie töökorraldusest. Stabiilse tarbimise ja usaldusväärse laoarvestusega materjal vajab teistsugust tähelepanu kui materjal, mille laojääkides esineb korduvalt erinevusi, isegi kui mõlemad kuuluvad samasse klassi.

Samuti võib C-klassi materjali suurem tellimiskogus olla säästlik, kui see vähendab korduvat ostu- ja käsitlustööd, kuid mitte siis, kui materjal aegub või vananeb. ABC aitab suunata tähelepanu, kuid ei arvuta optimaalset tellimiskogust ega vajalikku turvavaru.

Otsustage turvavaru suurus eraldi. Määrake puhvervaru ebakindluse, varude täiendamise aja ja puudujäägi tagajärgede põhjal, selle asemel et rakendada kõigile A-, B- või C-klassi materjalidele sama varuprotsenti.

Enne varude juhtimise põhimõtete muutmist hinnake materjalide kriitilisust tootmise jaoks

Enne C-klassi materjalide kontrolli vähendamist mõelge läbi, mis juhtub iga materjali puudumisel. Kontrollige, kas olemas on heakskiidetud asendusmaterjal, kui kiiresti saab puuduva koguse tarnida ja millised klienditellimused sellest sõltuvad.

Hoidke materjali kriitilisus nähtaval koos ABC-klassiga. C-klassi poldi puudujääk võib vajada kiiret lahendamist, kui sellele pole heakskiidetud asendust, kuigi selle ostmine ei vaja sama põhjalikku kontrolli kui A-klassi mootori ostmine. Selle riski arvestamiseks ei pea polti A-klassi ümber liigitama.

Nõudluse varieeruvus on veel üks eraldi tegur. Kahe materjali aastane tarbimisväärtus võib olla sama, kuid nende kasutusmuster täiesti erinev: üht kasutatakse ühtlaselt, teist võetakse laost aeg-ajalt suurtes kogustes. Enne sama varude täiendamise korra rakendamist kontrollige seda mustrit.

Kujutage ette, et koostetellimuse mootorid ja korpused on olemas, kuid vajalik polt puudub. Rahalises mõttes näib tellimus olevat materjalidega hästi kaetud. Tegelikult ei saa koostamist ilma selle komponendita lõpetada. Töö varasem alustamine võib anda tulemuseks vaid lõpetamata koostud, täiendava käsitlustöö ja veel ühe järjekorra, mida jälgida.

Kasulik järgmine küsimus ei ole „Millisesse klassi polt kuulub?“, vaid „Millal saab seda tellimust tegelikult täita ja mida saab meeskond seni teha?“

Siduge kõigi materjaliklasside saadavus tootmisplaaniga SkyPlanneri abil

SkyPlanner APS arvestab tootmise ajastamisel materjalide saadavust koos töökohtade, vahetuste, operatsioonidevaheliste sõltuvuste ja prioriteetidega. Kui materjalide saadavust arvestav ajastamine on lubatud, võtab Arcturus tööde algusaegade arvutamisel arvesse olemasolevaid materjale ja eeldatavaid saabuvaid tarneid. Töö algust ei planeerita varasemaks kui hetk, mil vajalikud materjalid on nende reeglite järgi saadaval.

Nii muutub puuduv polt ajastamispiiranguks, mitte pelgalt väikese väärtusega reaks laoaruandes. Selle asemel et laojääke käsitsi masinate eraldi tööjärjekordadega võrrelda, saate Gantt-vaates üle vaadata planeeritud operatsioonid ja valmimisajad. Nii planeeritakse vähem tööde alustamisi ajale, mil vajalikke materjale pole saadaval, ning tarneprobleemid tulevad varem nähtavale.

Ostutellimuste tarnekuupäevad näitavad materjalide eeldatavat saadavust. Ostutellimuse tarnituks kinnitamine uuendab laoseisu; eeldatav saabumine ei ole sama mis juba laos olev materjal. Kui tarnija muudab eeldatavat tarnekuupäeva, uuendage andmeid ja arvutage tootmisplaan uuesti, et näha muudatuse mõju töödele.

Prioriteedid määrate endiselt teie. Arcturus arvutab tööde järjekorra teie määratud reeglite ja tootmisvõimsuse piires, nii et saate hinnata mõju antud lubadustele, selle asemel et iga operatsiooni ise ümber tõsta. Seetõttu täiendab SkyPlanner ABC-põhist varude juhtimist hästi: tähelepanu saab endiselt suunata sinna, kus rahaline mõju on suurim, samal ajal kui tootmisvalmiduse hindamisel arvestatakse komponente, mida iga töö tegelikult vajab.

SkyPlanner liidestub mis tahes ERP- või MES-süsteemiga oma avatud REST API kaudu. Saate säilitada süsteemi, kus hoiate ostu- ja materjaliandmeid, ning siduda selle materjalide saadavust arvestava tootmisplaaniga.

Mida muutis Eskomaticus parem ülevaade materjalide saadavusest

Allhanke korras mehaanilist töötlust pakkuv Eskomatic kasutas varem vanemas ERP- ja tootmise juhtimise keskkonnas suuresti käsitsi hallatavaid tööjärjekordi. Tervikpildi saamine nõudis vaeva ning puudulik ülevaade materjalide saadavusest tähendas, et puudujääk võis ilmneda alles vahetult enne töö planeeritud algust.

SkyPlanneri ühendamine olemasoleva ERP-süsteemiga andis meeskonnale visuaalse tööjärjekorra Gantt-vaates, automaatse tootmiskoormuse ajastamise ja selgema ülevaate materjalipuudujääkidest. Oma SkyPlanneri kasutusloos toob Eskomatic välja, et puuduvatest materjalidest tingitud tootmisseisakuid on vähem ja tarnekuupäevi saab täpsemalt määrata.

See kogemus näitab, millist praktilist kasu saab lisaks pelgale klassifitseerimisele: planeerija näeb materjaliprobleemi koos töödega, mida see mõjutab. Seepärast tasub siduda varude juhtimine tootmise ajastamisega, mitte eeldada, et ABC-klassi määramine üksi tagab tarnekindluse.

Alustage ühest materjalirühmast ja ühest tegelikust puudujäägist

Valige selgelt piiritletud materjalirühm, arvutage tarbimisväärtused ja leppige kokku klasside piirid. Rakendage klassidele vastavad juhtimispõhimõtted, kuid enne C-klassi materjalide varude täiendamise lihtsustamist hinnake nende kriitilisust tootmise jaoks. Vaadake liigitus uuesti üle, kui nõudlus, kulud või tootevalik muutuvad. Hinnake uusi ja nulltarbimisega materjale eraldi, selle asemel et eeldada, et varasem tarbimine annab täieliku pildi.

Kasutage ABC-analüüsi, et otsustada, millistele materjalidele rahalisest vaatenurgast rohkem tähelepanu pöörata. SkyPlanneri abil saate koostada materjalide saadavust ja tootmisvõimsust arvestava plaani, mille järgi tootmist korraldada.

Broneerige SkyPlanneri esitlus ja võtke näiteks mõni hiljutine koostetellimus, mis hilines puuduva komponendi tõttu. Võtke kaasa andmed materjalivajaduse, eeldatava saabumisaja ja operatsioonide järjestuse kohta ning vaadake, kuidas puudujääk muudab planeeritud algus- ja valmimisaega, arvestades ka teisi töid. Kui eelistate esmalt ise tutvuda, proovige SkyPlanneri demoandmetega.