Varude katvus tootmises: kas varudest piisab?

Avaleht » Ressursid » Varude katvus tootmises: kas varudest piisab?

Hinnanguline lugemisaeg: 10 minutit

Laoaruande järgi jätkub komponente seitsmeks tööpäevaks. Järgmine tarne peaks saabuma reedel. Ometi ei saa neljapäevast tootmistellimust alustada, sest vajalikku kogust pole.

Siin pole vastuolu: keskmise tarbimise järgi seitsmeks päevaks jätkuv varu ei pruugi katta tehases tegelikult töösse minevate tellimuste vajadusi. Suur partii, kvaliteedikontrolli tõttu blokeeritud materjal või mujale reserveeritud varu võib tulemust muuta.

Varude katvuse arvutamine aitab selle puudujäägi avastada enne, kui tekib seisak. Tootmises on oluline küsida konkreetselt: millist eelseisvat materjalivajadust me enam katta ei saa ja kas saabuv materjal on enne seda tootmises kasutatav? SkyPlanner APS seob materjalide saadavuse tootmise ajakavaga, nii et saate lahenduse valimisel arvestada lisaks varudele ka masinate tootmisvõimsust ja klientidele lubatud tarneid.

Mis on varude katvus tootmises?

Varude katvus näitab, kui pikaks ajaks piisab kindlaksmääratud varukogusest nõudluse katmiseks. Tavaliselt väljendatakse seda päevades või nädalates. Tootmises võib nõudlus tähendada eelseisvateks tootmistöödeks vajalikke komponente või toorainet, mitte klientidele müüdavat valmistoodangut.

Arvutus peab põhinema selgelt määratletud alustel. Ühe komponendi katvus ühes tehases ei ole sama mis kogu ettevõtte varude näitaja. Samuti erineb olemasoleva kasutatava varu katvus katvusest, mille arvutamisel on arvesse võetud ka oodatavaid saabuvaid koguseid.

Ühtlase tarbimise korral saab kiire hinnangu järgmise valemiga:

Varude katvus = kasutatava varu kogus ÷ päevane tarbimiskogus

Kasutage läbivalt samu ühikuid ja sama ajabaasi. Kui kasutatavat varu on 420 komponenti ja keskmine tarbimine on 60 komponenti tööpäevas, on hinnanguline katvus seitse tööpäeva. Ärge võrrelge seda otse tarnija kalendripäevades antud tarneajaga, ilma et viiksite mõlemad sama kalendri alusele.

See hinnang aitab välja sõeluda materjalid, mis vajavad tähelepanu. Kui tarbimine erineb tellimuste lõikes, arvutage tulevane katvus hoopis kuupäevadega seotud vajaduste põhjal. Suurte partiidena tarbitav komponent ei välju laost ühtlases päevases tempos, mida keskmine näitaja eeldab.

Varude katvus ei ole varude käibekordaja ega DIO

Varude käibekordaja ja varude käibevälde ehk DIO kirjeldavad varude liikumist või laos hoidmise aega teatud perioodi finantsandmete põhjal. Need aitavad hinnata varude juhtimist, kuid ei ütle planeerijale, kas konkreetne komponent on neljapäevase töö jaoks saadaval.

Selle otsuse tegemiseks lähtuge sama materjali kogustest ja kuupäevadest, mil neid vaja on. Ärge jagage komponendi kogust müüdud toodangu kuluga ega eeldage, et varasemate andmete põhjal arvutatud varude käibevälde tõendab materjalide saadavust tulevikus.

Alustage varust, mida tootmine saab tegelikult kasutada

Enne katvuse arvutamist kontrollige algsaldo üle. Füüsiline laoseis võib sisaldada materjali, mis on küll kohal, kuid mida ei saa vaadeldavateks töödeks kasutada.

Eristage nelja kategooriat:

• Olemasolev laovaru: kogus, mis on asjaomases asukohas füüsiliselt arvel.
• Mittekasutatav varu: kvaliteedikontrolli tõttu blokeeritud, kahjustatud või aegunud materjal või materjal, mille spetsifikatsioon ei sobi selle töö jaoks.
• Reserveeritud varu: teistele töödele eraldatud materjal, millega tuleb arvutuses arvestada.
• Oodatavad saabuvad kogused: kogused, mis võivad hiljem kasutatavaks muutuda, mitte juba laos olev varu.

Kõige olulisem on, et algsaldo ja vajaduste loend oleksid omavahel kooskõlas. Kui reserveeritud kogus on juba algsaldost maha arvatud, ärge lahutage sama vajadust hiljem uuesti. Kui aga alustate kasutatavast varust enne reserveeringute mahaarvamist, lisage arvutusse kõik veel täitmata vajadused, mis seda varu tarbivad.

Näiteks kui süsteem näitab „vaba varu”, kontrollige, mis on sellest kogusest juba maha arvatud. Kui lahutate kõik täitmata tellimused saldost, millest need on juba välja jäetud, tekitate näilise puudujäägi.

Eristage ka turvavaru hoiatust tegelikust materjalipuudusest. Kaitstud puhvervaru tasemest allapoole langemine võib nõuda tegutsemist juba enne, kui mõne töö jaoks materjali puudu jääb. Märkige selgelt, millise piirini katvus on arvutatud: kas puhvervaru tasemeni jõudmiseni või hetkeni, mil mõnda vajadust ei saa enam katta.

Arvutage tulevane katvus eelseisvate tööde põhjal

Kui materjali vajadus tootmises on muutlik, vaadake vajadused läbi ajalises järjekorras. Alustage kontrollitud kasutatavast saldost, lahutage iga arvesse võetud vajadus ajal, mil materjali vaja läheb, ning lisage saabuv kogus alles siis, kui see on eeldatavasti kasutatav.

Jooksev prognoos arvutatakse nii:

Prognoositav saldo = kasutatav algvaru + selleks hetkeks kasutatavaks muutunud saabuvad kogused − kõik arvutusse kaasatud vajadused, mis tuleb selleks hetkeks katta

Leidke esimene vajadus, mida saadaolev kogus ei suuda täielikult katta. Just see hetk on puudujäägi ennetamisel oluline, isegi kui hilisem tarne jätab nädala lõpu kogusaldost hea mulje.

Kasutage kuupäeva, mil materjali vaja läheb, mitte automaatselt valmistoodangu lähetuskuupäeva. Kui ostetud toorikut on vaja teisipäeval mehaaniliseks töötlemiseks, ei saa selle saabumisega oodata reedeni, mil koost lähetatakse.

Näide: keskmise järgi seitse päeva katvust, kuid neljapäeval tekib puudujääk

Oletame, et tootmisettevõte kontrollib esmaspäeva hommikul ühe ostukomponendi varu. Laos on füüsiliselt 600 tükki. Neist 100 on kvaliteedikontrolli tõttu blokeeritud ja 80 on reserveeritud muudele töödele, mida see näide ei hõlma. Seega on allpool toodud tööde jaoks kasutatav algsaldo 420 tükki.

Arvesse võetud tööde jaoks on vaja esmaspäeval 120, teisipäeval 180 ja neljapäeval 160 tükki. Neid vajadusi ei ole 420-tükilisest algsaldost veel maha arvatud. Ostutellimusega saabuva 200 tüki kasutuselevõtt on eeldatavasti võimalik reede hommikul.

Ajahetk plaanis	Vajadus või kasutatavaks muutuv saabuv kogus	Prognoositav saldo
Esmaspäeva algseis	Kasutatav algvaru	420 tükki
Esmaspäevane töö	Vaja 120 tükki	300 tükki
Teisipäevane töö	Vaja 180 tükki	120 tükki
Neljapäevane töö	Vaja 160 tükki	Puudu 40 tükki
Reedene saabumine	200 tükki muutub kasutatavaks	160 tükki pärast kõigi loetletud vajaduste katmist

Viimase aja keskmise tarbimise ehk 60 tüki juures tööpäevas näib algvarust jätkuvat seitsmeks tööpäevaks. Tegelikud tööd näitavad aga pakilisemat probleemi: neljapäevase vajaduse katmiseks jääb puudu 40 tükki. Reedene tarne ei kata seda vajadust õigeks ajaks.

Viimane rida on planeerimisprognoos, mitte väide, et tootmine saab väljastada materjali nii, et laoseis muutub negatiivseks. See eeldab, et neljapäeval katmata jäänud vajadus tuleb endiselt täita. Töö ümbertõstmisel peavad koos sellega nihkuma ka tegelik materjalivajaduse aeg ja valmimiskuupäev.

Nüüd saab ostuosakonnale anda täpse sõnumi: hankige vähemalt puuduvad 40 kasutatavat tükki enne neljapäevast operatsiooni, kus neid tarbitakse, või leppige kokku teistsugune tootmisplaan. Sõnum „Meil on seitsme päeva varu” ei annaks olukorra kiireloomulisust edasi.

Arvestage saabuvat materjali hetkest, mil seda saab kasutada

Ostutellimus võib lahendada tulevase koguselise puudujäägi, kuid mitte ajastuse probleemi. Kontrollige, kas eeldatav kuupäev tähendab kauba saabumist väravasse, vastuvõtu lõpetamist või materjali vabastamist tootmises kasutamiseks. Vastuvõtt, kontroll ja ettevõttesisene teisaldamine võivad tekitada nende sündmuste vahele ajavahe.

Kriitilise töö puhul võib ka päevane ajasamm olla liiga üldine. Neljapäeva lõpus oodatav tarne ei võimalda teha neljapäevahommikust operatsiooni. Kasutage täpsemat ajastust seal, kus see erinevus mõjutab otsust.

Hoidke selgelt eristatavana kaks vaadet: millise vajaduse katab praegune kasutatav laovaru üksi ja millise vajaduse katab plaan siis, kui arvesse võetakse ka usaldusväärseid eeldatavaid saabumisi. Nii näete nii sõltuvust varude täiendamisest kui ka hilinemise tagajärgi.

Kui materjalivajadus on kaetud kogu vaadeldud perioodi jooksul, märkige tulemuseks „kaetud planeerimishorisondi lõpuni“. See ei tähenda, et varu jätkuks lõputult. Kui eeldatav tarbimine puudub, ei anna ka nulliga jagamine sisulist alust varude täiendamise otsuseks.

Kui suur varude katvus on piisav?

Kõigile tootmismaterjalidele ei sobi üks ja sama sihttase. Sobiv varu sõltub täiendamiseks kuluvast ajast, kõikumistest, materjali kriitilisusest, säilivusajast ja puudujäägi tagajärgedest.

Esmalt tasub kontrollida, kas kasutatav materjal katab vajaduse kuni järgmise usaldusväärse tarne kasutuselevõtuni, säilitades seejuures varude haldamise põhimõtetega nõutud puhvri. Odav komponent, mille puudumine võib peatada kogu koostamise, võib vajada rohkem tähelepanu kui palju kallim, kuid kergesti asendatav toode.

Ärge ostke kõiki materjale juurde pelgalt katvusnäitaja parandamiseks. Selgitage välja, kas näilise riski põhjus on tegelik materjalipuudus, vale laoseis, aegunud vajadused või ebarealistlik saabumiskuupäev.

Valige lahendus, mis hoiab tootmise töös ja tarned graafikus

Kui esimene katmata materjalivajadus on teada, otsustage, milline muudatus selle lahendab. Näites võiks varasem osatarne katta 40 ühiku suuruse puudujäägi. Muudes olukordades võib vaja minna heakskiidetud asendusmaterjali, partii koguse muutmist või tööde teistsugust järjekorda.

Iga valik mõjutab tootmist. Asendusmaterjal vajab asjakohast tehnilist heakskiitu. Väiksem partii võib suurendada seadistustööde mahtu. Mõne teise tellimuse varasemaks tõstmine võib hoida masina töös, kuid lükata edasi selle kliendi tellimuse, kelle materjali töötlemine oli algselt sellele ajale plaanitud.

Seepärast peaks varude katvuse analüüs viima tootmise ajakava koostamiseni, mitte piirduma ostutegevusega. Isegi kui tarnija kiirendab puuduvate osade tarnet, võib masinale kavandatud aeg olla juba kaotatud ning järgmised tööd ei pruugi enam enne väljasaatmist ajakavasse mahtuda.

Kontrollige mõlemat küsimust koos: kas materjal on õigeks ajaks kasutatav ja kas ülejäänud tööd jõuab veel tähtajaks valmis teha? Nii ei tekita üksnes laovaru seisukohast mõistlik otsus märkamatult uut tarneprobleemi.

Koostage SkyPlanneris teostatav ajakava, mis arvestab materjalide saadavust

SkyPlanner APS arvestab ajakava arvutamisel materjale ja ostutellimuste saabumisi koos töökohtade, vahetuste, prioriteetide ning operatsioonidevaheliste sõltuvustega. Kui materjalidega arvestamine on reegli „Arvesta materjalidega“ kaudu sisse lülitatud, kontrollib SkyPlanner töid ajastades nende jaoks määratud materjalide saadavust.

Nii ei jää materjale puudutav otsus eraldi laonimekirja. SkyPlanneri ajakava koostav tehisintellekt Arcturus arvutab tootmisgraafiku süsteemis ajakohastatud materjalide saadavuse ja seadistatud tootmisvõimsuse alusel. Gantti ajajoon näitab sellest tulenevat tööde järjekorda ja aitab näha mõju tarnetele, ilma et peaksite iga masina tööjärjekorda käsitsi ümber tegema.

Ostutellimuste tarnekuupäevadel on selles plaanis praktiline roll. SkyPlanner käsitleb ostutellimusele sisestatud tarnekuupäeva materjali eeldatava kasutatavaks muutumise ajana. Kui materjal saabub ja ostutellimus märgitakse tarnituks, uueneb laoseis. Seega jäävad eeldatavad tarned ja tegelikult saabunud laovaru eristatavaks.

Tuleme tagasi neljapäevase puudujäägi juurde. Kui materjali saabumist on oodata reedel, hoidke see saabumisinfo süsteemis ajakohasena ja arvutage ajakava uuesti. Vaadake, kuhu mõjutatud töö nüüd teiste tellimuste kõrval mahub, arvestades ka sellele järgnevaid operatsioone. Kui ostuosakond kindlustab varasema tarne, hinnake ajakava muudetud saadavuse alusel, selle asemel et eeldada, et esialgne tarnelubadus on sellega automaatselt taas täidetav.

Teie määrate prioriteedid, Arcturus arvutab ajakava. See annab planeerijatele ja ostuosakonnale ühise aluse lahenduse valimiseks ning vähendab aega, mis kulub laonimekirjade ja eraldi masinaplaanide omavahelisele kooskõlastamisele.

Mis muutus Eskomaticus?

Allhanke korras mehaanilist töötlemist pakkuvas Eskomaticus hallati tööjärjekordi varasemas tootmisjuhtimise keskkonnas valdavalt käsitsi ning materjalide saadavusest oli piiratud ülevaade. Puudujääk võis ilmneda alles vahetult enne töö kavandatud algust, kui reageerimiseks jäi vähe võimalusi.

SkyPlanneri kasutuselevõtuga muutsid visuaalne Gantti tööjärjekord, tootmiskoormuse automaatne ajastamine ja parem ülevaade materjalipuudusest igapäevase planeerimise selgemaks. Eskomaticu sõnul on materjalipuudusest tingitud tootmisseisakuid vähem ning tarnekuupäevi saab täpsemalt määrata.

See kogemus näitab, miks on oluline siduda materjalide saadavus tootmisplaaniga: planeerijad saavad arvestada mõjuga töödele ja klientidele antud lubadustele, selle asemel et avastada puudujääk alles masina juures.

Vaadake, mida materjali hilinemine teie tehases muudaks

SkyPlanner liidestub avatud REST API kaudu mis tahes ERP- või MES-süsteemiga. Saate ühendada olemasolevad tellimus- ja materjaliandmed tegelikku tootmisvõimsust arvestava ajakava koostamisega, selle asemel et hallata eraldi tööjärjekordi ja neid käsitsi kooskõlastada.

Et SkyPlanneri esitlus keskenduks teie vajadustele, võtke kaasa andmed ühe olulise komponendi, seda kasutavate tööde ja mõne hiljutise tarneviivituse kohta. Paluge näidata, kuidas süsteemis ajakohastatud saabumiskuupäev mõjutab ühist ajakava ja tarnekuupäevi. Nii saate praktiliselt hinnata kasu, mis ulatub varude katvuse näitajast kaugemale.

Broneerige SkyPlanneri esitlus, et analüüsida oma tootmise olukorda, või proovige SkyPlannerit demoandmetega, et tutvuda esmalt ajakava koostamise töövooga.