Optimaalne tellimiskogus: arvutage sobivam ostupartii

Avaleht » Ressursid » Optimaalne tellimiskogus: arvutage sobivam ostupartii

Hinnanguline lugemisaeg: 10 minutit

Optimaalne tellimiskogus (EOQ) on varude täiendamise kogus, mille korral on tellimis- ja varude hoidmise kulude summa EOQ baasmudelis väikseim. Korduvalt sama komponenti ostvale tootjale vastab see küsimusele: kui palju peaksime iga kord tellima, arvestades oma tarbimist ja kulusid?

Valem on EOQ = √(2 × D × S / H), kus D on aastane vajadus ühikutes, S on ühe tellimuse püsikulu ja H on ühe ühiku aastane hoidmiskulu.

Tulemus on kasulik lähtepunkt, mitte lõplik ostuotsus. Tarnija pakendi suurus või minimaalne tellimiskogus võib piirata seda, millist kogust saab tegelikult tellida. Ka majanduslikult soodne ost ei aita homset tootmist, kui kaup saabub alles järgmisel nädalal. SkyPlanner APS seob materjalide eeldatavad saabumised neist sõltuvate tootmistellimustega. Nii saavad ostu- ja tootmisosakond lähtuda samast ajakavast, selle asemel et eraldi loendeid omavahel kooskõlastada.

Miks võib suurema koguse tellimine kallimaks minna?

Iga varude täiendamisega kaasnevad lisaks komponentide hinnale muudki kulud: ostutellimuse koostamine, kauba vastuvõtu vormistamine ja saadetise käitlemine. Suuremaid koguseid ostes tuleb tellimusi esitada harvem ning see kindel töömaht kordub vähem kordi.

Suuremad tarned tähendavad aga ka suuremat varu tarnete vahel. See seob raha ning toob kaasa ladustamise, kindlustamise ja vananemisega seotud kulud. Kaks korda suurema koguse ostmine ei ole automaatselt soodsam üksnes seetõttu, et tellimuste arv väheneb poole võrra.

EOQ tasakaalustab neid kahte mõju. Baasmudelis muutub kogu saabunud partii korraga kasutatavaks ning seejärel väheneb varu ühtlaselt, sedamööda kuidas tootmine seda tarbib. Keskmine tsüklivaru on seega pool tellimiskogusest. Vajaduse korral lisandub sellele turvavaru, mida ei arvestata selle poole partii sisse.

Määrake kolm EOQ sisendit õigesti

Kasutage ühtseid mõõtühikuid ja sama ajavahemikku. Aastase vajaduse korral tuleb kasutada aastast hoidmiskulu; kuukulu ei saa samasse arvutusse muutmata kujul lisada.

Sisend	Tähendus ostetava komponendi puhul	Ühik
D	Komponendi eeldatav aastane tarbimine	Ühikut aastas
S	Ühe täiendustellimuse esitamise ja vastuvõtmise püsikulu	Rahaühikut tellimuse kohta
H	Ühe ühiku ühe aasta jooksul hoidmise kulu	Rahaühikut ühiku kohta aastas

D: kasutage komponendi tarbimist, mitte müügitulu

Ostetavate laagrite puhul on D laagrite arv, mida tootmine eeldatavasti aasta jooksul tarbib. See ei ole neid laagreid kasutavate masinate müügiväärtus ega tingimata ka eelmise aasta ostukogus: ostetud koguste tõttu võis laovaru suureneda või väheneda.

Arvestage kõigi seda komponenti kasutavate toodete vajadusega ning lisage asjakohane varu eeldatavate protsessikadude katteks. Kontrollige, kas aastane kogus peegeldab piisavalt ühtlast tarbimist. Kui komponenti kasutatakse ainult kahes suures kliendiprojektis, on vaja kuupäevadega ostuplaani, mitte aasta kogumahust tuletatud kunstlikult ühtlast tarbimismäära.

S: eristage tellimise kulu ostuhinnast

S hõlmab iga varude täiendamisega kaasnevat kindlat töömahtu või fikseeritud tasu, näiteks tellimuse haldamist, fikseeritud tarnetasu ja kauba vastuvõtmise tööd. See ei ole kõigi tellimuses olevate komponentide arveväärtus.

Kasutage võrreldava tellimise kohta põhjendatud kuluhinnangut. Kui sama ostutellimus või veok hõlmab mitut artiklit, annab kogu saadetise kulu omistamine igale artiklile liiga suure S-i. Samuti ei saa kaalust sõltuvat veotasu käsitleda lihtsalt ühe tellimuse püsikuluna. Lähtuge hinnangus oma tarnija- ja vastuvõtukorraldusest.

H: teisendage hoidmiskulu protsent rahasummaks

Kui komponent maksab $20 ja aastane hoidmiskulumäär on 25%, on vastav hoidmiskulu:

H = $20 × 0,25 = $5 komponendi kohta aastas

Sisestage EOQ valemisse $5, mitte 25 ega 0,25. Võtke hoidmiskulu arvestamisel aluseks asjakohased kapitali-, ladustamis- ja varuriskiga seotud kulud, kuid ärge arvestage sama kulu kaks korda.

Raamatupidamises jaotatud üldkulud ei muutu väiksema partii ostmisel automaatselt rahaliseks säästuks. Arvutusest on kõige rohkem kasu siis, kui ostu- ja finantsosakond lepivad kokku, millised kulud tellimiskoguse valikust tegelikult sõltuvad.

Arvutusnäide: laagrite ostmine tootmisele

Võtame näiteks tootja, kes ostab mitmes tootes kasutatavat standardlaagrit. Planeerimisel lähtub ta järgmistest eeldustest:

• Aastane tarbimine D: 12 000 laagrit.
• Tellimise püsikulu S: $75 iga varude täiendamise kohta.
• Ühiku ostuhind: $20.
• Aastane hoidmiskulumäär: 25%, millest tulenevalt on H $5 laagri kohta.

Need on näitlikud lähteandmed, mitte tootmiskulude võrdlusnäitajad ega SkyPlanner kliendi tulemused.

EOQ = √[(2 × 12 000 × 75) / 5] = √360 000 = 600 laagrit

Kui tellida korraga 600 laagrit, annab mudel tellimuste arvuks 12 000 / 600 = 20 tellimust aastas ja keskmiseks tsüklivaruks 600 / 2 = 300 laagrit.

Et näha, miks 600 on majanduslikult soodne kogus, võrrelge aastaseid kulusid, mis sõltuvad tellimiskogusest Q:

Aastane tellimiskulu = (D / Q) × S

Aastane tsüklivaru hoidmiskulu = (Q / 2) × H

Tellimiskogus	Aastane tellimiskulu	Aastane tsüklivaru hoidmiskulu	Aastased kulud kokku
300 laagrit	$3 000	$750	$3 750
600 laagrit	$1 500	$1 500	$3 000
900 laagrit	$1 000	$2 250	$3 250

Piiranguteta optimumi korral võrdub tellimiskulu tsüklivaru hoidmiskuluga. Koguse suurendamine 900-ni vähendab tellimisega seotud tööd, kuid lisanduv hoidmiskulu on suurem kui saavutatud sääst.

Need $3 000 ei ole laagrite ostmise aastane kogukulu. Laagrite ostuhind tähendab endiselt kulu 12 000 × $20 = $240 000 aastas. Selles näites ei sõltu see summa tellimiskogusest ega muuda seega parimat Q väärtust. Kui ühikuhind sõltub kogusest, tuleb see võrdlusse tagasi tuua.

Need on pika perioodi põhjal hinnatud aastased kulud. Näiteks 900 ühikuga partii puhul saadud 13,33 tellimust aastas kirjeldab keskmist tellimissagedust, mitte vajadust esitada murdosa ostutellimusest.

Kohandage arvutatud kogus tarnijalt tellitavaks koguseks

EOQ baasmudel eeldab ühtlast ja teadaolevat vajadust, stabiilseid tellimis- ja hoidmiskulusid ning muutumatut varude täiendamise läbiminekuaega. Samuti eeldab see, et iga tarne muutub täies mahus korraga kasutatavaks ning puudujääke ei teki. Mudelis ei ole ka koguseallahindlusi ega siduvaid kogusepiiranguid. Kõige kindlam on seda kasutada korduvalt vajatavate artiklite puhul, mille ostumuster vastab ligikaudu neile tingimustele.

Seejärel võrrelge koguseid, mida saate tegelikult osta.

Pakendi suurus ja minimaalsed tellimiskogused

Oletame, et tarnija müüb laagreid 250 kaupa pakendis. Sel juhul ei saa tellida 600 laagrit. Võrrelge sama kuluvalemi abil lähimaid täispakenditele vastavaid koguseid:

• 500 laagrit: tellimiskulu $1 800 + hoidmiskulu $1 250 = $3 050 aastas.
• 750 laagrit: tellimiskulu $1 200 + hoidmiskulu $1 875 = $3 075 aastas.

Kui muid piiranguid pole, on 500 laagri tellimine selles mudelis odavam. Automaatselt ülespoole ümardades jääks see tulemus märkamata.

Oletame nüüd, et tarnija nõuab lisaks vähemalt 750 laagri tellimist. Siis ei saa enam valida 500 ühiku varianti. Koguse 750 valimine maksab aastas $75 rohkem kui piiranguteta optimum ehk on mudeli järgi 2,5% kallim. See annab selge aluse otsustada, kas väiksema miinimumkoguse üle tasub läbirääkimisi pidada.

MOQ on tarnija määratud alampiir. EOQ on ostja arvutatud kulude seisukohalt optimaalne kogus. Need vastavad eri küsimustele.

Koguseallahindlused ja tarnekokkulepped

Madalam ühikuhind võib muuta suurema tellimuse tasuvaks, kuid võrrelge kogumõju: aastast ostukulu, tellimiskulu, hoidmiskulu ja võimalikke kogusest sõltuvaid veokulusid. Lähtuge tegelikust allahindluse korrast: kõigile ühikutele kehtiv soodushind ei ole sama mis allahindlus ainult kindlat piirmäära ületavatele ühikutele.

Mitme eraldi tarnekorraldusega raamtellimus muudab ka seda, mida loetakse üheks tellimiskorraks ja kui suurt varu te tegelikult hoiate. Ärge käsitlege kogu lepingulist kogust ühe korraga kohe saabuva tarnena, kui tarned ja tasud jagunevad eri kordade vahel.

Laoruum, säilivusaeg ja ebaühtlane nõudlus

Kontrollige, kas partii mahub kasutatavasse laoruumi ja jõutakse ära tarbida enne säilivusaja lõppu, konstruktsioonimuudatust või kliendi vajaduse lõppemist. Kogus, mida ei saa ära kasutada, ei ole ökonoomne pelgalt seetõttu, et see annab lihtsustatud kulukõveral miinimumi.

Kui nõudlus on hooajaline või materjali võetakse laost suurtes ja ebaregulaarsetes kogustes, lähtuge ajaliselt jaotatud vajadustest ning valige sobiv varude täiendamise põhimõte. Kui nõudlus või tarnete ajastus on ebakindel, hinnake turvavaru vajadust eraldi. EOQ suurendamine ei asenda puudujäägiriski mõistmist.

EOQ näitab, kui palju tellida, mitte millal tellida

Laagrite näites tarbitakse 250 tööpäeva jooksul 12 000 laagrit ehk 48 laagrit tööpäevas. Sellise tarbimise juures jätkub 600 laagriga partiist 12,5 tööpäevaks. See on partii tarbimistsükkel, mitte tarnija läbiminekuaeg.

Varude pideval jälgimisel põhineva täiendamise korral määratakse tellimispunkt tavaliselt järgmiselt:

Tellimispunkt = eeldatav nõudlus varude täiendamise läbiminekuajal + turvavaru

Kui tellimisest kasutusvalmis varu saamiseni kulub kaheksa tööpäeva ja valite näite jaoks eraldi 96 laagri suuruse puhvervaru:

Tellimispunkt = (48 × 8) + 96 = 480 laagrit

Nüüd on kaks otsust selgelt lahus: tellitav kogus on 600 ja selle põhimõtte järgi käivitub tellimine tasemel 480. Puhvervaru 96 laagrit on näite jaoks eeldatud, mitte EOQ abil arvutatud. Ebakindluse katmiseks vajaliku varu hindamisel kasutage turvavaru juhendit.

Võrrelge tellimispunktiga varupositsiooni: kasutuskõlblik laovaru pluss saabumata tellitud kogused, millest on lahutatud teie laoarvestuse reeglite järgi täitmata või juba reserveeritud vajadused. Ärge arvestage sama kohustust kaks korda. Ainult füüsilist laojääki vaadates võite teha kordustellimuse, kuigi vajalik kaup on juba teel.

Tellitud materjal ei ole aga veel kasutatav materjal. Ostutellimus võib hoida varupositsiooni tellimispunktist kõrgemal ka siis, kui eeldatav tarne saabub klienditellimuse jaoks liiga hilja. Kogust ja saabumise aega tuleb kontrollida koos.

Mis siis, kui toodate täiendava partii ise?

Kasutage ökonoomse tootmispartii suuruse (EPQ) mudelit, kui varu täieneb järk-järgult ja samal ajal jätkub tarbimine. Nii on see näiteks korduvalt toodetava komponendi puhul, mis antakse lattu osade kaupa. EPQ arvestab tootmis- ja tarbimiskiiruse suhet; EOQ põhimudel eeldab, et kogu partii muutub kasutatavaks korraga.

Otsustav on see, kuidas varu kasutatavaks muutub, mitte lihtsalt tellimuse liigitamine sise- või välistellimuseks. Tarnija osatarnete või kuni lõpliku kvaliteediheakskiiduni kinni peetava tootmispartii puhul võib vaja minna teistsugust mudelit, kui tellimuse nimetus esmapilgul eeldaks.

SkyPlanner: siduge kavandatud tarne tootmisega

Oletame, et 600 laagrit peaksid saabuma esmaspäeval. Neid vajavad kaks klienditellimust, mis konkureerivad teiste töödega ka töötlus- ja koostevõimsuse pärast. Tarnija lükkab tarne neljapäevale. Ostukogus jääb samaks, kuid esmaspäeva tootmisplaan ei ole enam realistlik.

Kui uuendate ainult ostunimekirja, jäävad masinate tööjärjekorrad ja klientidele lubatud tarnetähtajad muudatusega kooskõlla viimata. SkyPlanner toob need seosed ühisesse tootmisgraafikusse.

Ostutellimustes on kirjas materjalikogused ja tarnekuupäevad. Tarnekuupäev näitab materjali eeldatavat kättesaadavust; kui kinnitate saabumise olekuga „Tarnitud“, uuendatakse laoseisu. Kui materjalide saadavust arvestav ajastamine on sisse lülitatud, arvestab SkyPlanner ajastamise tehisintellekt Arcturus materjalide saadavust ning ajastab tööd seadistatud võimsuse, operatsioonidevaheliste sõltuvuste ja prioriteetide alusel.

Sisestage uus tarnekuupäev ja arvutage graafik ümber. Nii saab mõjutatud töökäsud viia kooskõlla tarnija kuupäevaga ning Gantt-vaates on näha nende ajastus koos teiste tootmistöödega. Selle asemel, et iga sõltuvat operatsiooni eri tööjärjekordades käsitsi ümber tõsta, saab planeerija keskenduda otsusele: kiirendada komponendi tarnet, muuta prioriteete, leida alternatiivne tarneallikas või muuta kliendile lubatud tarnetähtaega.

Just seetõttu tasub ostupõhimõtete rakendamisel kasutada SkyPlanneri tarkvara: materjaliplaani ja tootmisgraafiku käsitsi kooskõlastamist on vähem ning tarneaja muutuse mõju klienditellimustele on varem näha. Ostmisel määratakse ökonoomne ja lepingutingimustele vastav partiisuurus. Ühine graafik teeb nähtavaks selle mõju tootmisele.

Eskomaticu kogemus SkyPlanneri tarkvaraga näitab, miks selline ülevaade on oluline. Allhanke korras mehaanilist töötlust pakkuv ettevõte tugines varem suuresti käsitsi hallatavatele tööjärjekordadele ning materjalipuudus selgus mõnikord alles vahetult enne kavandatud töö algust. Ettevõtte sõnul on ERP-ga ühendatud Gantt-põhine ajastamine ja parem ülevaade materjalidest vähendanud puuduvatest materjalidest tingitud tootmisseisakuid ning muutnud tarnetähtaegade määramise täpsemaks. Parem ülevaade materjalide saadavusest annab meeskonnale igapäevase plaani koostamiseks kindlama aluse.

SkyPlanner liidestub avatud REST API kaudu mis tahes ERP- või MES-süsteemiga, nii et teie olemasolevate süsteemide ostu- ja tellimusandmeid saab kasutada ühise graafiku alusena.

Rakendage valitud tellimiskogus praktikas

Sisseostetavate varude täiendamisel alustage EOQ-st, võrrelge tarnija võimaldatud tellimiskoguseid ja määrake tellimispunkt eraldi. Seejärel hoidke kavandatud tarne seotuna tellimustega, mis seda materjali tarbivad. Broneerige SkyPlanneri esitlus ning võtke näiteks üks sisseostetav komponent, selle eeldatav saabumisaeg ja kaks sellest sõltuvat klienditellimust, et näha, kuidas see seos tootmisplaani muudab. Kui eelistate esmalt ise tutvuda, proovige SkyPlanneri tarkvara demoandmetega.