Ühendub ERP ja MES süsteemidega nagu

ressursid

Tootmise edasi- ja tagasisuunaline ajastamine: vali õige suund

Kas alustada kohe või tähtaja lähenedes? Võrdle edasi- ja tagasisuunalist ajastamist tootmisnäite ning SkyPlanneri lähenemise abil.

Jussi Mäntylä SkyPlanneri tootmise planeerimise spetsialist Uuendatud 14. okt. 2026 7 min lugemist
Selles artiklis
  1. Mille poolest erinevad edasi- ja tagasisuunaline ajastamine?
  2. Näide tootmisest: sama tellimus, kaks algusaega
  3. Lisame nüüd masinale teise tellimuse
  4. Millal kumbagi meetodit kasutada?
  5. Mis siis, kui vajalik algusaeg on juba möödas?
  6. Rakenda oma ajastusotsus SkyPlanneris
  7. Paremad otsused tarnekuupäevade kohta igapäevases tootmises
  8. Vali ajastamise suund ja toetu terviklikule tootmisplaanile

Avaleht » Ressursid » Tootmise edasi- ja tagasisuunaline ajastamine: vali õige suund

Hinnanguline lugemisaeg: 8 minutit

Tellimuse tähtaeg on järgmisel reedel. Kas alustada kohe, kui materjal saabub, või oodata väljasaatmise aja lähenemiseni? Varajane alustamine võib aidata tarnetähtaega hoida, kuid seob ka materjali ja võtab tootmisruumis pinda. Hiljem alustades ei jõua töö tootmisse enne, kui seda on vaja, eeldusel et vajalik tootmisvõimsus on siis veel saadaval.

Edasi- ja tagasisuunalise ajastamise vahel valides otsustadki selle ajastuse üle. Edasisuunaline ajastamine vastab küsimusele, millal saab tellimus valmis, kui ajastamist alustada varaseimast võimalikust algusajast. Tagasisuunaline ajastamine näitab, millal tuleb alustada, et tellimus valmiks seatud tähtajaks.

Kumbki suund ei lisa masinatele töötunde. Kasuliku vastuse saad siis, kui sobitad tellimuse oma tehase ressursside, materjalide ja juba võetud kohustustega. SkyPlanner toetab mõlemat suunda ja arvutab operatsioonide ajakava. Nii saad valida, millal tööd teha, ilma et peaksid iga masina tööjärjekorra ise ümber koostama.

Mille poolest erinevad edasi- ja tagasisuunaline ajastamine?

Edasisuunaline ajastamine lähtub alguskuupäevast ja liigub valmimise poole. Esimene operatsioon paigutatakse võimalikult varasele ajale, mida ajastamise piirangud lubavad. Seejärel ajastatakse ülejäänud operatsioonid tehnoloogilises järjekorras. Tulemuseks on nende eelduste korral varaseim planeeritud valmimisaeg.

Tagasisuunaline ajastamine lähtub nõutud valmimiskuupäevast ja liigub alguse poole. Viimane operatsioon paigutatakse hiliseimale sobivale ajale ning seejärel ajastatakse sellele eelnevad operatsioonid tagant ette. Tulemus näitab, kui hilja saab tellimusega samalaadseid piiranguid arvestades alustada.

Muutub arvutuse suund, mitte operatsioonide tehnoloogiline järjekord. Lõikamine toimub endiselt enne mehaanilist töötlemist ja mehaaniline töötlemine enne lõppkontrolli.

OtsustuskohtEdasisuunaline ajastamineTagasisuunaline ajastamine
LähtepunktVõimalik alguskuupäevNõutud valmimiskuupäev
PõhiküsimusKui vara saab see tellimus valmis?Kui hilja saab selle tellimusega alustada?
Millal kasutada?Saavutatava valmimiskuupäeva hindamiseks või sellise töö ajastamiseks, mis tuleb teha esimesel võimalusel (ASAP)Kinnitatud töö ajastamiseks selle aja lähedale, mil seda vajatakse
Mõju varudeleVõib tekitada lõpetamata toodangut või valmistoodangu varu varem kui vajaVõib vähendada liiga varast tootmist ja varude ooteaega
Tarnetähtaja kindlustamineVarane valmimine võib jätta enne väljasaatmist aega häiretest taastumiseksAjavaru tuleb teadlikult arvesse võtta nii tähtaja seadmisel kui ka ajakava koostamisel
Mida kindlasti kontrollida?Kas arvutatud valmimisaeg vastab antud lubadusele?Kas nõutud algusajaks on materjal olemas ja vajalik tootmisvõimsus saadaval?

Ajastamise suund ja tootmisvõimsuse arvestamine on eri valikud. Mõlemas suunas saab arvutada nii piiratud tootmisvõimsust arvestades kui ka eeldusel, et tootmisvõimsus on piiramatu. Tagasisuunaline plaan, mis paigutab mitu tellimust samale juba hõivatud masinale, ei ole teostatavam kui edasisuunaline plaan, mis teeb sama.

Näide tootmisest: sama tellimus, kaks algusaega

Kujutle partiid, mille valmistamiseks on vaja kolme operatsiooni eri ressurssidel: lõikamist, mehaanilist töötlemist ja kontrolli. Materjal on valmis esmaspäeva hommikul. Kõik ressursid töötavad esmaspäevast reedeni kell 08:00–16:00 ning kogu partii peab ühe operatsiooni läbima enne järgmise algust. Alltoodud kestused hõlmavad igaks operatsiooniks vajalikku aega; selles esimeses näites täiendavaid teisaldus- ega ooteaegu ei ole.

Kliendil on vaja, et kaup saadetaks välja reedel. Sead tootmise sisemiseks valmimistähtajaks neljapäeva kell 16:00, jättes kokkulepitud ajavaru pakkimiseks ja väljasaatmiseks, mis ei kuulu sellesse operatsioonide jadasse. Esialgu on kõik vajalikud ajavahemikud ressurssidel vabad.

OperatsioonKestusEdasisuunas esmaspäevast kell 08:00Tagasisuunas neljapäevast kell 16:00
Lõikamine2 tundiEsmaspäev 08:00–10:00Neljapäev 08:00–10:00
Mehaaniline töötlemine4 tundiEsmaspäev 10:00–14:00Neljapäev 10:00–14:00
Kontroll2 tundiEsmaspäev 14:00–16:00Neljapäev 14:00–16:00

Mõlema ajakavaga valmib tootmine seatud tähtajaks. Edasisuunalise ajastamise korral saab partii valmis esmaspäeval ja jääb ootama. Tagasisuunalise ajastamise korral alustatakse alles neljapäeval, vältides nii valmistoodangu liiga varast lattu kogunemist. Kas täiendav ooteaeg annab kasuliku ajavaru või tähendab tarbetut varu, sõltub tellimusest ja sinu tootmistingimustest.

Lisame nüüd masinale teise tellimuse

Oletame, et mehaanilise töötlemise ressurss on neljapäeval juba täielikult hõivatud. Viimane vaba neljatunnine ajavahemik enne valmimistähtaega on kolmapäeval kell 10:00–14:00.

Tootmisvõimsust arvestav tagasisuunaline ajastamine peab paigutama selle partii mehaanilise töötlemise kolmapäevasesse vabasse ajavahemikku ja lõikamise selle ette. Kontroll võib endiselt toimuda neljapäeval kell 14:00–16:00, kui see ajavahemik jääb vabaks. Tellimusega alustatakse nüüd varem ning mehaanilise töötlemise ja kontrolli vahele tekib ooteaeg.

Seepärast ei piisa sellest, kui lahutada tähtajast kaheksa töötlemistundi. Olemasolevad tööjärjekorrad ja töökalendrid määravad, kuhu need tunnid tegelikult mahuvad. Kui materjal ei saa saabuda enne lõikamiseks vajalikku ajavahemikku, on sul lahendamist vajav vastuolu, mitte algusaeg, mille alusel töö tootmisse anda.

SkyPlanner koondab selle ajastamistöö ühtsesse plaani. Selle ajastamiseks mõeldud tehisintellekt Arcturus arvutab tööde paigutuse seadistatud tootmisvõimsuse, sõltuvuste ja prioriteetide alusel. Gantt-diagramm näitab arvutatud ajastust eri ressurssidel, et oleks lihtsam hinnata, kas kavandatud aeg töö tootmisse andmiseks veel sobib.

Millal kumbagi meetodit kasutada?

Vali suund selle järgi, millisele küsimusele vastust vajad, selle asemel et määrata üks meetod kogu ettevõttele.

Kasuta edasisuunalist ajastamist, kui algusaeg on teada ja vaja on leida valmimisaeg. Klient soovib teada varaseimat võimalikku tarneaega, materjal muutub kättesaadavaks kindlal kuupäeval või hilinenud tööle on vaja uut valmimisprognoosi. Ajasta töö võimalikust algusajast edasi, arvesta olemasolevat koormust ja kontrolli arvutatud valmimisaega enne lubaduse andmist.

Kasuta tagasisuunalist ajastamist, kui valmimisaeg on teada ja vaja on otsustada, millal töö tootmisse anda. Sul on kokkulepitud tootmise valmimistähtaeg ning soovid vältida vajalikust palju varasemat alustamist. Ajasta operatsioonid tagant ette, arvestades seejuures materjali kättesaadavust ja ressursside tootmisvõimsust.

Nii tellimuspõhine tootmine kui ka lattutootmine võivad vajada mõlemat lähenemist. Tellimuspõhises tootmises võib esmalt arvutada edasisuunas, et anda realistlik tarneaja lubadus, ning seejärel kasutada tagasisuunalist ajastamist, et kinnitatud tellimust mitte liiga vara tootmisse anda. Ka laovaru täiendamise tellimusel võib olla kindel kuupäev, millal kaupa vajatakse.

Eesmärk ei ole, et iga töö valmiks viimasel võimalikul hetkel. Sea tootmise valmimistähtaeg väljasaatmisest varasemaks, kui pakkimine, transport või häiretest taastumiseks vajalik aeg seda nõuab. Tagasisuunalist ajastamist saab kasutada ka ajavaruga tähtaja puhul; see ei eelda kõigi puhvrite eemaldamist.

Mis siis, kui vajalik algusaeg on juba möödas?

Minevikku jääv vajalik algusaeg hoiatab, et praeguste eeldustega ei ole seatud tähtaeg saavutatav. Kontrolli, kas töö on tegelikult juba alanud, kas kestused ja kalendrid on õiged ning kas materjal on saadaval. Seejärel hinda mõnd sisulist muudatust: sobivat alternatiivset ressurssi, heakskiidetud lisavõimsust, prioriteedi muutmist või uue tähtaja kokkuleppimist.

Ekraanil tähtaja nihutamine puudujääki ei lahenda. Arvuta ajakava pärast muudatust uuesti ja kontrolli mõju teistele tellimustele, enne kui uue lubaduse kinnitad.

Rakenda oma ajastusotsus SkyPlanneris

SkyPlanner võimaldab ajastada töö esimesel võimalusel või tähtajale lähemale. Vaikimisi kehtiv edasisuunalise ajastamise reegel määrab üldise suuna; tellimuserea tasemel reegel võimaldab kasutada ka JIT-ajastust kombineeritud ASAP/JIT-töövoos.

Planeerijana ei pea sa seega valima, kas alustada kõiki töid kohe või lükata kõik viimasele hetkele. Kiirtellimus võib vajada ASAP-ajastust, samas kui teine kinnitatud tellimus on mõistlik ajastada tähtajale lähemale. Prioriteetidel ja ajastamise suunal on erinev roll: prioriteet määrab, milline töö on eelisjärjekorras, suund aga mõjutab selle ajalist paigutust.

Arvutuseks on vaja ka tootmise tegelikke andmeid. Seadista töökohad, vahetused, operaatorid, operatsioonide sõltuvused ja prioriteedid. Kui materjali arvestav ajastamine on sisse lülitatud, võtab Arcturus algusaegade arvutamisel arvesse olemasolevat laovaru ja saabuvaid tarneid. Ostutellimuse tarnekuupäev näitab eeldatavat kättesaadavust; laoseisu uuendatakse siis, kui on kinnitatud, et tarne on saabunud.

Olukorra muutudes uuenda andmeid ja arvuta ajakava uuesti. Saad tulemuseks saadud ajakava üle vaadata, selle asemel et iga mõjutatud operatsiooni käsitsi nihutada. Sina määrad prioriteedid; Arcturus arvutab sinu juhiste järgi.

SkyPlanner liidestub avatud REST API kaudu mis tahes ERP- või MES-süsteemiga. Saad jätkata tellimusi haldava süsteemi kasutamist ja siduda selle tootmisandmed ajakavaga, mis lähtub sellest, kuidas tööd tegelikult peaksid kulgema.

Paremad otsused tarnekuupäevade kohta igapäevases tootmises

Eskomatic, Soome ettevõte, mis teeb allhankena mehaanilist töötlemist, korraldas varem tööjärjekordi suures osas käsitsi vananevas ERP- ja tootmisjuhtimissüsteemis. Piiratud ülevaade materjalide seisust raskendas puudujääkide ennetamist.

SkyPlanneriga sai meeskond selgema visuaalse tööjärjekorra ja koormuse automaatse ajastamise. Eskomaticu sõnul muutusid realistlikud tarneajad paremini nähtavaks, mis aitas ettevõttel anda klientidele täpsemaid tarnekuupäevi. Parem ülevaade materjalipuudusest vähendas ka puuduva materjali tõttu tekkinud tootmisseisakuid.

See kogemus näitab, mis teeb ajastuspõhimõtte kasulikuks: tarnekuupäev on seotud koormuse ja materjalide seisuga, mitte ei seisa neist eraldi.

Vali ajastamise suund ja toetu terviklikule tootmisplaanile

Edasisuunalise ajastamisega saad teada, millal saab töö kõige varem valmis. Tagasisuunalise ajastamisega saad määrata hiliseima võimaliku algusaja, lähtudes teadaolevast tähtajast. Mõlemal juhul hinda tulemust kogu tootmise olukorra, mitte ainult tellimuse enda töötlemisaja põhjal.

Tiheda töögraafikuga tehase jaoks on SkyPlanner praktiline järgmine samm: kasutada saab mõlemat ajastamisviisi ja automaatset ajastamist ning Gantt-vaade näitab, mida need otsused tootmise jaoks tähendavad. Säilitad kontrolli antud lubaduste üle, ilma et peaksid iga tööjärjekorda käsitsi haldama.

Broneeri SkyPlanneri demo ja võta kaasa ühe tüüpilise tellimuse operatsioonide järjestus, selle tähtaeg ning info ressursi kohta, mida on kõige keerulisem ajastada. Vaata, kuidas selle tellimuse ajastus ülejäänud töödega kokku sobib. Kui eelistad esmalt ise tutvuda, proovi SkyPlannerit demoandmetega.

Jussi Mäntylä

SkyPlanneri tootmise planeerimise spetsialist

Looge SkyPlanneriga selgem tootmisgraafik

Ühendage oma andmed, vaadake üle esimene plaan ja tagage, et planeerijad säilitavad kontrolli iga avaldatava ajakava üle.