Tööaja normeerimine tootmises: määra kasutatav normaeg

Avaleht » Ressursid » Tööaja normeerimine tootmises: määra kasutatav normaeg

Hinnanguline lugemisaeg: 11 minutit

Tööaja normeerimisel tootmises mõõdetakse täpselt määratletud tööd, et selgitada välja, kui kaua peaks selle tegemine kindlaksmääratud tingimustes aega võtma. Otsese kronometraaži puhul jagad töö elementideks, mõõdad nende kestust, arvestad vajaduse korral normaalse töötempoga ning lisad normaja saamiseks põhjendatud ajalisandid.

Võtmesõna on määratletud. Eelmise kuu tööde ajakirjete keskmine võib sisaldada eri töömeetodeid, materjalipuudusest tingitud ooteaega ja õppimisele kulunud aega. Kiireima töötaja töö mõõtmine annab teise tulemuse, kuid mitte tingimata parema normaja.

Hästi tehtud mõõtmise tulemus on aeg, mida saad põhjendada, valideerida ja töö muutudes ajakohastada. SkyPlanner aitab seejärel kasutada realistlikke operatsiooniaegu kõigi täitmata tellimuste planeerimisel. Nii ei pea sa piirduma ERP-süsteemis ühe arvu parandamisega ja kõigi mõjutatud masinate tööjärjekordi käsitsi ümber tegema.

Mõõdetud aeg, normaalaeg ja normaeg

Need kolm aega vastavad eri küsimustele:

Aeg	Tähendus	Mida peab teadma
Mõõdetud aeg	Kui kaua vaadeldud töö tegelikult kestis	Töömeetod, mõõtmise algus- ja lõpphetk ning vaatlusaegsed tingimused
Normaalaeg	Määratletud töö tegemiseks võrdlustempol kuluv aeg	Põhjendatud töötempohinnang käsitsitööle, mille kestus sõltub tempost
Normaeg	Normaalaeg koos asjakohaste ajalisanditega	Millised ajalisandid kehtivad ja kuidas neid arvutatakse

Normaeg ei ole kiirusrekord. See väljendab aega, mis kulub väljaõppinud ja vilunud inimesel määratletud meetodil ning võrdlustempol töötamiseks, koos vajalike ajalisanditega.

Samuti ei tähenda käsitsitöö normaeg automaatselt aega, milleks tuleb masin reserveerida. Masin võib töötada ajal, mil operaator kontrollib eelmist detaili. Hoia seda eristust kogu mõõtmise vältel silme ees: esmalt selgitad välja töö sisu ja alles seejärel otsustad, kuidas see iga ressurssi koormab.

Vali tööle sobiv mõõtmismeetod

Otsene kronometraaž sobib stabiilsele ja korduvale tööle, mille elemente on võimalik vaadelda. See on hea valik, kui tahad mõista, miks olemasolev normaeg on vale, mitte lihtsalt asendada seda uue hinnanguga.

Teistes olukordades on vaja teistsugust lähenemist:

• Sarnastes töödes korduvad samad elemendid. Valideeritud ajanormatiivide süsteemi abil saab kombineerida juba kindlaksmääratud elemendiaegu, kui töömeetod ja mõjutegurid kattuvad. Ära koonda erinevaid tooteid ühe keskmise alla.
• Käsitsitöö meetodit kavandatakse enne tootmise algust. Etteantud liigutusaegade süsteem võimaldab arvutada tööaja määratletud liigutuste põhjal. See eeldab valitud süsteemi kasutamise väljaõpet, mitte kronometraažil kasutatava töötempohinnangu oletamist.
• Vaja on mõista, millele vahetuse aeg kulub. Hetkvaatlustega hinnatakse tegevustele või viivitustele kuluva aja osakaalu. See võib toetada ajalisandite hindamist, kuid ei anna iseenesest iga lühikese tööelemendi täpset kestust.
• Kestuse määrab protsess. Arvuta või kontrolli masina tööaega programmi või protsessiparameetrite põhjal ning uuri operaatori tööd eraldi.

Varasemate tööde ajakirjed on endiselt kasulik tõendusmaterjal. Enne nende normina kasutamist kontrolli, mida need sisaldavad: kui kirjes on ka materjalipuudusest tingitud ooteaeg, ei saa üksnes selle põhjal määrata käsitsitöö normaalset ajakulu.

Järgnev meetod keskendub korduva töö otsesele mõõtmisele.

1. Määratle töömeetod enne kella käivitamist

Vali operatsioon, mille usaldusväärsem normaeg mõjutab mõnd tegelikku otsust: näiteks suure koormusega koostetöökoht või korduv töö, mille kestus planeerijaid pidevalt üllatab.

Kirjelda toodet ja selle versiooni, seadmeid, tööriistu ja rakiseid, materjalide paigutust, tööjärjekorda ning nõutavaid kvaliteedikontrolle. Määra sündmused, millega mõõtmine algab ja lõpeb. Too selgelt välja, kas tulemus käib tüki, tsükli või partii kohta, ning erista ühekordne seadistamine muudest töödest.

Vaata kirjeldus läbi koos inimestega, kes seda operatsiooni teevad. Selgita, miks mõõtmist tehakse ja kuidas tulemusi kasutatakse. Nende teadmised toovad sageli esile vajalikud tööd, mis olemasolevast ajahinnangust puuduvad, näiteks rakise uuesti täitmise või perioodilise kontrolli.

Vaatle väljaõppinud operaatorit, kes kasutab väljakujunenud ja ohutut töömeetodit. Kui rakist alles ümber kujundatakse või operaator alles õpib tööjärjekorda, stabiliseeri esmalt meetod. Rohkem stopperinäite ei võimalda veel väljakujunemata protsessile usaldusväärset normaega määrata.

2. Pane kirja elemendid, sagedused ja erandid

Jaga operatsioon elementideks selgete, vaadeldavate sündmuste järgi: korpus on rakises paigas, kinnitusdetailid on pingutatud, kontroll on lõpetatud. Erista töötempost sõltuv käsitsitöö masina tööajast, mille kestuse määrab masin. Harvem tehtavate tööde, näiteks mahuti vahetamise puhul märgi üles nende sagedus, selle asemel et käsitleda neid iga tüki juures korduva tööna.

Säilita iga vaatluse kohta elemendi aeg, asjakohased tingimused ja kasutatud töötempohinnang. Märgi katkestused üles nende tekkimisel. Kui komponent puudub või tööriist puruneb, registreeri sündmus ja selle kestus eraldi. Ära kustuta pikka mõõtmistulemust selgituseta ega peida seda tavapärase tööaja keskmisse.

Kogu vaatlusi tavapärast tootmist esindavatest olukordadest, mitte ainult ühest mugavast katkestusteta tootmislõigust. Kontrolli, kas sama meetodi ja samade tingimuste korral on elemendiajad piisavalt ühtlased. Kui ei ole, uuri põhjust: materjalide teistsugune paigutus võib vajada eraldi töömeetodit, juhuslik mõõtmisviga aga dokumenteeritud parandust.

Ei ole olemas universaalset tsüklite arvu, mis tagaks mõõtmise piisavuse. Vaatluste arv sõltub varieeruvusest, vajalikust täpsusest ja otsusest, mille tegemist normaeg peab toetama. Hinda esialgse mõõtmiskogumi põhjal hajuvust ning määra seejärel vajalik valimi suurus valitud usaldusnivoo ja täpsuskriteeriumide järgi. Selle hinnangu saab anda vastava väljaõppega tööaja mõõtmise analüütik. Kümme peaaegu ühesugust mõõtmistulemust ühest ebatavalisest tootmislõigust ei asenda esinduslikku tõendusmaterjali.

3. Teisenda käsitsitöö mõõdetud ajad normaalaegadeks

Arvuta iga elemendi jaoks võrreldavate mõõtmiste põhjal esinduslik mõõdetud kestus, tavaliselt nende aritmeetiline keskmine. Säilita iga väljajäetud mõõtmise põhjendus. Kui töötempo vaatluste vahel erineb, teisenda vastavad mõõtmistulemused enne ühendamist normaalaegadeks, selle asemel et kasutada nendega mitteseotud keskmist töötempohinnangut.

Töötempo hindamisel võrreldakse vaadeldud käsitsitöö tempot määratletud võrdlustempoga. Kui skaalal vastab normaalsele tempole 100%, on arvutus järgmine:

Käsitsitöö normaalaeg = käsitsitöö mõõdetud aeg × töötempo tegur

Töötempohinnangule 110% vastab tegur 1,10. See tähendab, et vaadeldud tööd tehti võrdlustempost kiiremini, mistõttu on normaalaeg mõõdetud ajast pikem. Alla 100% jääva hinnangu korral korrigeeritakse aega vastupidises suunas.

Töötempohinnang ei ole protsent, mis valitakse selleks, et tulemus vastaks vanale ERP-süsteemi normajale. Selleks on vaja väljaõppinud hindajat, ühtset võrdlusalust ja töö vaatlemise ajal antud hinnangut. Kui sa ei suuda töötempohinnangut põhjendada, säilita tulemus mõõdetud ajana, kuid ära esita seda normaalse töötempo normina.

Rakenda töötempo tegurit asjakohastele käsitsitöö elementidele, mitte valimatult kogu operatsiooni kestusele. Automaatne kolmeminutiline kuumutustsükkel ei muutu pikemaks seetõttu, et laadimist teinud inimene töötas tempoga 110%. Kui tempo vaatluste vahel muutub, säilita vastav aeg ja töötempohinnang koos, et arvutus kajastaks tegelikult vaadeldud tööd.

4. Lisa ajalisandid selgelt määratud alusel

Üksnes töö normaalaeg ei kata kõiki tööpäeva põhjendatud ajavajadusi. Isiklikke vajadusi, tööst taastumist ja asjakohaseid vältimatuid viivitusi tuleb sobival viisil arvestada.

Määra ajalisandid töö tingimuste, kasutatava tööaja mõõtmise meetodi ning asjaomaseid tegevusi või katkestusi käsitlevate andmete põhjal. Ulatuslikum vaatlus või hetkvaatlused võivad aidata välja selgitada korduvatele abitegevustele ja viivitustele kuluvat aega; taastumisvajaduse määramiseks tuleb hinnata tööd ja selle tingimusi. Teisest tehasest kopeeritud protsent seda hinnangut ei asenda.

Ära unusta harvem tehtavaid vajalikke töid. Kui regulaarne mahutivahetus on juba tööelemendina arvesse võetud, ära arvesta seda uuesti üldises viivituste ajalisandis. Samuti ära muuda iga välditavat riket või materjalipuudusest tingitud ootamist töö püsivaks osaks. Registreeri need ajakaod, et nendega saaks tegeleda, ja määra selgelt, kuidas neid planeerimisel käsitletakse.

Arvutusnäide: mõõtmistest normajani

Kujutame ette stabiilset käsitsi tehtavat koosteoperatsiooni. Järgmised arvud illustreerivad arvutust; töötempohinnang ja ajalisand ei ole soovitused sinu tehasele. Eeldame, et loetletud elemendid tehakse järjest, igaüks üks kord koostu kohta, ning analüütik on põhjendanud vaadeldud käsitsitöö töötempohinnangut 110%.

Käsitsitöö element	Valitud mõõdetud aeg	Töötempo tegur	Normaalaeg
Korpuse paigaldamine	30 sekundit	1,10	33 sekundit
Koostu kinnitamine	40 sekundit	1,10	44 sekundit
Kontrollimine ja alusele asetamine	20 sekundit	1,10	22 sekundit
Korduv töö kokku	90 sekundit		99 sekundit

Lisaks tuleb iga 20 koosteühiku järel konteinerit vahetada. Selle töö eraldi kindlaks määratud normaalaeg on 60 sekundit, seega lisandub ühe koosteühiku kohta 60 ÷ 20 = 3 sekundit. Töö normaalajaks kujuneb kokku 102 sekundit koosteühiku kohta.

Oletame nüüd, et uuringu põhjal määratakse ajalisandiks 15% normaalajast:

Normaeg = normaalaeg × (1 + ajalisand)

102 × 1,15 = 117,3 sekundit koosteühiku kohta.

Oluline on, mille suhtes protsenti arvutatakse. Kui ajalisand on hoopis 15% kogu normajast, kasutage valemit:

Normaeg = normaalaeg ÷ (1 − ajalisand)

102 ÷ 0,85 = 120 sekundit koosteühiku kohta.

Tulemused erinevad, sest „15%“ väljendab kahte eri suhet. Pange kirja, millist arvutusalust teie normaja puhul kasutatakse. Järgmine planeerija ei peaks seda lõpptulemuse järgi tagantjärele tuletama.

5. Kontrollige normaega ja kinnitage see nii, et seda saaks ajakohasena hoida

Enne kehtiva normaja asendamist kontrollige tulemust täiendavate tootmiskordadega, kasutades sama meetodit ja samu tingimusi. Võrrelge samaväärseid koguseid ja ühtemoodi piiritletud ajavahemikke, arvestades ka normajas sisalduvat perioodilist tööd ja ajalisandeid. Kui üks tsükkel lõpeb ajalisandeid sisaldavast normajast kiiremini, ei tõenda see, et ajalisandi võiks ära jätta.

Vaadake selgitamata erinevused koos operaatori ja töömeetodi eest vastutajaga üle. Kui tulemus ei pea paika, sest mõni oluline tööelement on välja jäänud, parandage uuringut. Kui töömeetod varieerub, määratlege selle variandid. Ärge lihtsalt pikendage normaega seni, kuni kõik varasemad ajakirjed selle sisse mahuvad.

Tagage jälgitavus ja dokumenteerige:

• Toode, operatsioon, töömeetodi versioon ja ressursi kasutustingimused, millele normaeg kehtib.
• Algsed mõõtmistulemused, tööelementide esinemissagedused ja erandite käsitlemine.
• Töötempo hindamise alus, antud hinnang ja normaalaja arvutus.
• Ajalisandite liigid, põhjendused, protsendi arvutusalus ja saadud normaeg.
• Kontrolli tulemus, vastutav ülevaataja, jõustumiskuupäev ja ülevaatamist nõudvad muutused.

Võtke normaeg kasutusele oma tootmistehnilise kinnitamisprotsessi kaudu. Kinnitamine näitab, et normaja aluseks olevad andmed ja selle kehtivusala sobivad kasutamiseks; see ei asenda mõõtmist kokkuleppelise arvuga.

Vaadake normaeg uuesti üle, kui muutuvad töövahendid, materjal, konstruktsioon, kontrollinõuded või töömeetod, samuti siis, kui võrreldavad tegelikud andmed näitavad püsivat selgitamata erinevust. Säilitage eelmine versioon, et saaksite eristada töömeetodi tegelikku paranemist aja registreerimise viisi muutusest.

Teisendage normaeg õigeks ressursikoormuseks

Enne tulemuse sisestamist ajastusmudelisse küsige: millise ressursi see aeg hõivab?

Täielikult käsitsi tehtava töö näites kirjeldab normaeg koostamist ühes töökohas. Mehaanilise töötlemise operatsioonis võivad operaatori töö, masina automaatne töö ja kontroll ajaliselt kattuda. Nende aegade liitmine näitaks masina hõivatust tegelikust pikemana. Ainult lõikeaja kasutamisel võib aga arvestamata jääda detaili masinasse laadimine, mille ajal ei saa järgmine tsükkel alata.

Kui tegevuste kattumine on oluline, kandke operaatori ja masina tegevused paralleelsetele ajatelgedele. Tehke kindlaks, millal kumbki ressurss on hõivatud ja kas operaator saab automaatse töö ajal tegelikult mõne teise tööga tegeleda. Ärge eeldage, et järelevalveta töötav masin tähendab operaatori piiramatut kättesaadavust.

Viige ajalisandite arvestus kooskõlla ka ressursikalendriga. Kui paus on kasutatavast tööajast juba maha arvatud, ei tohiks sama pausi jaoks kestusele lisatud ajalisand tootmisvõimsust teist korda vähendada. Säilitage uuringuga määratud normaeg, kuid dokumenteerige, kuidas selle osadest saadakse planeerimisel kasutatav kestus ja kasutatav tootmisvõimsus.

Tükiaja arvutamise ja seadistusaja eraldi arvestamise kohta eri tellimuskoguste puhul lugege meie tootmise tsükliaja juhendit. Siin tuleb aga esmalt otsustada, kas aluseks võetud normaeg üldse vastab määratletud tööle.

Pange täpsemad kestused SkyPlanneri abil tööle

Parandatud kestuse mõju ulatub uuritud operatsioonist kaugemale. See muudab masinale kavandatava tööjärjekorra ajavajadust, järgnevate tööde võimalikku algusaega ja seda, kuidas teised tellimused sama tootmisvõimsust jagavad. Ühe põhiandmeväärtuse uuendamine on alles selle planeerimistöö algus.

SkyPlanner võimaldab määrata protsessietappide kestused, seadistus- ja mahavõtmisajad, sobivad töökohad ning sõltuvused. Selle ajastamist juhtiv tehisintellekt Arcturus arvutab tootmisplaani teie seadistatud ressursside ja prioriteetide alusel ning tulemus kuvatakse Gantt-vaates. Saate hinnata realistlikumate kestuste mõju kõigile täitmata tellimustele, selle asemel et iga mõjutatud tööjärjekorda käsitsi ümber teha. Teie määrate prioriteedid ning kaitsete otsuseid reeglite ja lukustustega.

SkyPlanneri tööriistad Timer ja ShopFloor võimaldavad registreerida aega ja koguseid, andes hilisemateks ülevaatusteks tegelikke tootmisandmeid. SkyPlanner pakub ka protsessietappide kestuse prognoosimist varasemate ajakirjete põhjal. See aitab hoida planeerimisel kasutatavaid hinnanguid tegeliku kogemusega kooskõlas. Tööaja uuring selgitab, kui palju aega peaks määratletud töö normaaltempos nõudma; ajaloolistel andmetel põhinev prognoos aitab hinnata kestust registreeritud tootmise põhjal. Sisendi valimisel hoidke need eesmärgid lahus.

Mameci kogemus näitab, miks koordineeritud ajastamine on oluline. Soome tootjal oli tuhandeid üksteisest sõltuvaid töökäske ning prioriteete seati paberkandjal tellimustel olevate tarnekuupäevade järgi. SkyPlanner integreeriti ettevõtte Oscar ERP-ga ja sellest sai peamine tootmise planeerimise platvorm. Mameci sõnul on neil nüüd ühine reaalajas tootmisvaade ning planeerimise töökoormus on selgelt vähenenud. See lugu näitab tervikplaani juhtimise väärtust võrreldes olukorraga, kus iga tööjärjekorra üle otsustatakse käsitsi ja eraldi.

Valige SkyPlanner, kui täpsemad operatsiooniajad peavad andma parema tootmisplaani. Selle avatud REST API võimaldab integreerimist mis tahes ERP- või MES-süsteemiga, nii et saate senised süsteemid alles jätta ja kasutada realistlikke kestusi piiratud tootmisvõimsusega ajastamisel.

Broneerige SkyPlanneri demo ning võtke kaasa ühe operatsiooni kehtiv normaeg, selle uuringu dokumentatsioon, hiljutised tegelikud andmed ja tüüpilise tellimuse operatsioonide jada. Nii on teil konkreetne lähtekoht, et vaadata, kuidas põhjendatud ajakulu saab parandada tootmises järgitavat plaani. Kui soovite esmalt ise tutvuda, proovige SkyPlannerit demoandmetega.