Masinatunni maksumus: arvuta hinnapakkumise aluseks olev kulu

Avaleht » Ressursid » Masinatunni maksumus: arvuta hinnapakkumise aluseks olev kulu

Hinnanguline lugemisaeg: 11 minutit

Masinatunni maksumus võib suureneda kahel põhjusel: kas masina käitamine on kallinenud või jagunevad samad aastakulud väiksema arvu tundide vahel. Need on erinevad probleemid. Odavamate kulumaterjalide ostmine ei lahenda sobiva töö nappust ning masina koormamine väikese väärtusega tellimustega ei pruugi kasumit suurendada.

Hästi arvutatud masinatunni maksumus toob selle erinevuse esile. See annab ühtse kulubaasi tööde kalkuleerimiseks, tootmisvõimaluste võrdlemiseks ja otsustamiseks, kus oleks tootmisvõimsuse paremast kasutamisest kasu. Arvutuse alustamiseks tuleb teha kaks valikut: millised kulud kuuluvad selle masina juurde ja millistele tundidele need jaotatakse.

SkyPlanner APS aitab asendada ligikaudsed ajaeeldused registreeritud tootmisandmetega ning saada tootmisvõimsusest selgema ülevaate. Tööaruannetes saad uurida planeeritud ja registreeritud kestusi; tehisintellektil põhinev ajakava koostamine aitab kooskõlastada töid, mis vajavad sama saadaolevat tootmisaega. Nii on järgmisel hinnapakkumisel kindlam alus ning masinate tööjärjekordade kooskõlastamine nõuab vähem käsitööd.

Mis on masinatunni maksumus?

Masinatunni maksumus on masina ühele kasutustunnile arvestatud kulu. Kui arvestus hõlmab ainult masinat, sisalduvad selles kokkulepitud seadme- ja käitamiskulud. Operaatori otsene tööjõukulu arvestatakse eraldi, kui kasutatav kuluarvestusmeetod seda sõnaselgelt ei hõlma.

Sama perioodi ja sama arvestusulatuse korral:

Masinatunni maksumus = masinaga seotud kogukulu ÷ kuluarvestuse aluseks olevad masinatunnid

Kui püsikulud ja kasutusest sõltuvad kulud eraldi arvestada, sobib planeerimiseks järgmine valem:

Masinatunni maksumus = masina aastased püsikulud ÷ eelarves kuluarvestuse aluseks võetud masinatunnid + masina muutuvkulu tunnis

Püsikulud on kulud, mis jäävad planeeritud tegevusmahu piires vaadeldaval perioodil eeldatavasti samaks, näiteks amortisatsioon, kindlustus või fikseeritud tasuga hooldusleping. Muutuvkulud sõltuvad kasutusest: näiteks masina töötamiseks kuluv elekter või kasutusega seotud kulumaterjalid. Mõni arve sisaldab mõlemat liiki kulusid.

See arvutus näitab kulude katmiseks vajalikku summat, mitte automaatselt kliendilt küsitavat hinda. Kõiki kulusid hõlmav tootmise tunnihind võib sisaldada ka operaatori tööjõukulu, tootmise ühiseid tugikulusid, ettevõtte muid kulusid ja kasumit. Enne kahe tunnimäära võrdlemist selgita välja, mida kumbki sisaldab ja milliste tundidega seda korrutatakse.

Koosta masina kulubaas ilma kulusid topelt arvestamata

Alusta ühest masinast või tõepoolest võrreldavate masinate rühmast. Vali periood, tavaliselt eelarveaasta, ning kaardista koos finantsosakonnaga asjakohased kulud. Väikese käsitsi juhitava masina ja kalli automatiseeritud tootmisraku masinatunni maksumus ei peaks olema sama üksnes seetõttu, et mõlemad on kasutatavad sama arvu vahetusi.

Masina kulubaas võib hõlmata järgmist:

• Omamine või kasutusõigus: oma seadme puhul kokkulepitud amortisatsioonikulu, liisitud või renditud seadme puhul asjakohane liisingu- või rendikulu. Ära liida sama perioodi kuludesse nii kogu ostuhinda kui ka aastast amortisatsiooni.
• Kapitalikulu: finantseerimiskulu või juhtimisarvestuses kokkulepitud arvestuslik tasu masinasse seotud kapitali eest. Järgi valitud alust järjekindlalt; ära liida kattuvaid finantseerimis- ja kapitalikulusid läbimõtlematult kokku.
• Pinnakulu ja tugiteenuste püsikulud: masinale jaotatud osa tootmispinna kuludest, kindlustusest, hoolduse püsikuludest ja muudest tugikuludest.
• Kasutusest sõltuvad kulud: tootmiseks kuluv energia, määrdeained, tööriistade tavapärane kulumine ja muu masina kasutusega kaasnev kulu.

Erista püsi- ja muutuvkulud seal, kus see eristus mõjutab otsust. Hooldusleping võib olla aastane püsikulu, samas kui varuosade kulu sõltub kasutusest. Elektrikulu võib koosneda püsitasust ja töötamisel tarbitud elektri maksumusest. Kasuta usutavat tarbimishinnangut, mitte eeldust, et masin tarbib igal tööga hõivatud tunnil kogu nimivõimsuse ulatuses elektrit.

Otsusta, kuhu kuuluvad tootmise ühised üldkulud. Kui ruumide ja hoolduse kulud kaetakse juba masinatunni maksumuse kaudu, suurendab samade summade lisamine teise üldkululisandina töö arvestuslikku kulu põhjendamatult. Samuti alahinnatakse töö kulu siis, kui järelevalve või muu tootmise tugitegevuse kulud jäävad kõigist määradest välja. Dokumenteeri, millise määra kaudu iga kulukonto kaetakse, et iga kulu jõuaks kalkulatsiooni ainult üks kord.

Ettevõttesiseste juhtimisotsuste jaoks võib finantsosakond kasutada amortisatsiooni või kapitalikulu arvestusalust, mis erineb maksuarvestuses lubatust. Enne arvude valimist leppige kokku arvestuse eesmärk. Täielikult amortiseeritud masinal võivad endiselt olla hooldus-, pinna- ja käitamiskulud; nullini langenud raamatupidamislik amortisatsioonikulu ei tee masina kasutamist tasuta. Seadusest tulenev varude hindamine ja maksuarvestus nõuavad eraldi raamatupidamislikku käsitlust.

Vali tunnid, mis sobivad töö kuluarvestusega

Jagaja valik on sageli kõige suurema mõjuga eeldus. Kalendriaasta ei võrdu aasta jagu kasutatava tootmisajaga ning olemasolev tootmisvõimsus ei ole automaatselt klienditöödega hõivatud.

Võta aluseks masinale planeeritud vahetused. Lahuta ajad, mil masin pole kasutatav, näiteks planeeritud hoolduse või tehase sulgemise tõttu. Seejärel hinda, kui palju töötunde on realistlik oodata, arvestades kavandatud nõudlust, mehitust ja tootmistingimusi.

Oletame, et masinale on aastas planeeritud 2 000 vahetustundi. Planeeritud kasutusvälised perioodid võtavad neist 200 tundi, seega jääb kasutada 1 800 tundi. Eelarves nähakse ette, et tootmistööd hõivavad masina 1 500 tunniks. Kulude jaotamise kavandatav alus on just see viimane arv, mitte automaatselt 2 000 või 1 800.

Määra täpselt kindlaks, mida need 1 500 tundi tähendavad:

• Seadistus- ja töötlemisaeg: kui masinatunni maksumust rakendatakse mõlemale, peavad mõlemad sisalduma ka kuluarvestuse aluseks olevates tundides. Kui seadistuse kulu arvestatakse eraldi, peavad need kaks arvutust olema omavahel kooskõlas.
• Ootamine ja katkestused: määra kindlaks, kuidas neid arvestatakse. Ära loe järjekorras ootamist masina tootlikuks kasutuseks. Kui korrigeerid nii masina kasutatavat aega kui ka koormatust, ära lahuta sama ajakadu mõlemas arvestuses maha.
• Operaatori aeg: arvesta seda eraldi. Järelevalveta töötav masin ei vaja operaatori pidevat tähelepanu; kui ühte masinat seadistab kaks inimest, koguneb inimtöötunde rohkem kui masinatunde.
• Kliendile arveldatav aeg: erista seda masina tegelikust kasutusest. Fikseeritud hinnaga detailitellimuse arvel ei pruugi eraldi masinatundide rida üldse olla.

Kasuta varasemaid andmeid eelarve eelduste kontrollimiseks, mitte eelmise kuu seisakute kopeerimiseks igasse tulevasse pakkumisse. Väga vähese tööga kuu tagantjärele arvutatud tunnikulu võib olla kõrge, kuid see ei näita, milline peaks olema tavapärase aasta tunnikulu. Võrdle tulemust kinnitatud planeerimisalusega ning uuri kasutamata tootmisvõimsust eraldi. Vastasel juhul võib tellimuste vähenemine tõsta pakkumistes kasutatavat tunnimäära, mis teeb sobivate tööde saamise veelgi raskemaks.

Kui kuluarvestuse aluseks on null tundi, ei ole jagatise väärtus määratud. Selle asemel et tunnikulu välja mõelda, näita aruandes püsikulu ja kasutamata tootmisvõimsust.

Masinatunni maksumuse arvutamine ühe töötluskeskuse näitel

Võtame näiteks töötluskeskuse, mille juhtimisarvestuse aastane kulueelarve on järgmine. Need USA dollarites esitatud arvud on illustratiivsed, mitte soovituslikud turumäärad. Operaatori otsene tööjõukulu, materjal ja muud tööpõhised kulud ei ole kaasatud.

Masina püsikulu	Aastane summa
Kokkulepitud amortisatsioonikulu	24 000 $
Kapitalikulu	6 000 $
Masinale jaotatud pinnakulu	12 000 $
Kindlustus	4 000 $
Hoolduse ja tugiteenuste püsikulud	14 000 $
Masina püsikulud kokku	60 000 $

Tootmise eelarves on ette nähtud 1 500 tundi, mil masin on töödega hõivatud, sealhulgas seadistusaeg, ning 10 $ masina muutuvkulu iga hõivatud tunni kohta. Muutuvkulu on selle näite seadistus- ja töötlemistegevuste keskmine arvestuslik kulu.

60 000 $ ÷ 1 500 tundi + 10 $ = 50 $ masinatunni kohta

Selle töömahu juures on arvestusse kaasatud aastakulu 75 000 $: püsikulud 60 000 $ ja muutuvkulud 15 000 $. Kui jagada 75 000 $ 1 500 tunniga, saame sama tulemuse: 50 $ tunnis. Ära jaga kogu seda aastakulu tundidega ja lisa seejärel muutuvkulu uuesti juurde.

Muudame nüüd ainult kuluarvestuse aluseks olevat aastast tundide arvu, jättes püsikulu ja tunnipõhise muutuvkulu samaks:

Kuluarvestuse aluseks olevad masinatunnid aastas	Püsikulu tunnis	Muutuvkulu tunnis	Masinatunni maksumus
1 000	60 $	10 $	70 $/tund
1 500	40 $	10 $	50 $/tund
2 000	30 $	10 $	40 $/tund

Tabel näitab arvutuse tundlikkust tundide arvu muutusele, mitte ei luba, et lisatunnid on olemas. Varasemas kasutatava tootmisvõimsuse näites eeldaks masina hõivamine 2 000 tunniks kasutatava võimsuse muutmist. Kui selleks on vaja lisavahetust, rohkem töötajaid või teistsugust hoolduskorraldust, tuleb ka vastavad kulud üle vaadata.

2 000 tunni korral kasvab arvestusse kaasatud aastakulu 80 000 $-ni, sest muutuvkulude aluseks olev tarbimine suureneb. Püsikulu jääb 60 000 $ juurde. Väiksem tunnikulu jaotab selle püsikulu suurema töömahu vahel, kuid ei vähenda iga tunniga seotud rahalisi väljamakseid 10 $ võrra.

Arvesta masina- ja operaatorikulu eraldi

Oletame, et töö nõuab sellel masinal kaks tundi seadistamist ja kaheksa tundi töötlemist. Näites kasutatud ühtse arvestuse järgi rakendub mõlemale masinatunni maksumus 50 $:

10 masinatundi × 50 $ = 500 $ tööle arvestatud masinakulu

Operaator kulutab seadistamisele kaks tundi ja töötlemise ajal masina teenindamisele kolm tundi. Kui tööjõukulu koos kaasnevate kuludega on 30 $ inimtunni kohta:

5 inimtundi × 30 $ = 150 $ otsest tööjõukulu

Loetletud masina- ja tööjõukulud kokku on 650 $. Sellele lisanduvad materjal, allhanketööd ja muud kulud, mida pole veel arvesse võetud. Kümne operaatoritunni arvestamine pelgalt seetõttu, et masin töötab kümme tundi, ei kajastaks selle töö tegelikku teenindusvajadust. Kui operaator teenindab mitut masinat, ei tohi sama teenindustundi täies mahus igale masinale arvestada.

Ühtne masinatunni maksumus on kasulik vaid seni, kuni see kajastab tööd piisavalt hästi. Kui seadistamine kulutab vähe energiat, kuid lõiketöötlus nõuab kalleid tööriistu või oluliselt rohkem elektrit, võib eraldi seadistus- ja töötlemistunni maksumus anda täpsema kalkulatsiooni. Masinavälise programmeerimise kulu võib olla vaja arvestada eraldi tööjõu ja kasutatava töökeskuse alusel, mitte rakendada selle töötluskeskuse tunnikulu, mida programmeerimine ei hõiva.

Kliendile pakutav müügihind on eraldi otsus. See peab katma ülejäänud kulud ja soovitud kasumi ning sobima turu ja töödega, mida soovid teha. Masinatunni maksumus 50 $ ei ole soovitus müüa tund hinnaga 50 $ ega tõend selle kohta, et kõrgema hinnaga töö on tingimata äriliselt parem.

Kasuta täiskulupõhist tunnikulu sobivate otsuste tegemiseks

Järjepidevalt rakendatav kulude katmise määr aitab koostada jätkusuutlikke hinnapakkumisi ja hinnata, kas eeldatav töömaht katab masina kulud. Ühe lisatöö kohta lühiajalise otsuse tegemisel ei ole see aga alati sobiv mõõdupuu.

Kui masin ja seda teenindavad töötajad muidu jõude seisaksid, vaata, milliseid rahalisi lisakulusid töö põhjustab ning kui palju see aitab püsikulusid katta ja kasumit teenida. Kui tootmisvõimsus on piiratud, arvesta ka töödega, mis selle tõttu tegemata jääksid. Ületunnitöö, lisatööriistad või uus vahetus võivad otsust muuta. Ära käsitle tööle jaotatud amortisatsioonikulu välditava rahalise väljamaksena ega muuda ajutist lisakuludel põhinevat otsust püsivaks hinnapoliitikaks.

Sama eristus on oluline ka tootmise täiustamisel. Ühe tunni vabastamine on väärtuslik, kui see võimaldab teha vajalikku tööd, vältida ületunde või kaotada tegeliku väljamineku. Kui vabanenud ajale sobivat tööd ei leidu ja ükski väljaminek ei muutu, ei tõenda selle tunni korrutamine masina täiskulupõhise tunnikuluga rahalist säästu. Vajaduseta varude tootmine pelgalt tunnikulu vähendamiseks võib kasumlikkuse parandamise asemel raha kinni siduda.

Muuda tunnikulu aluseks olevad ajaandmed SkyPlanneriga usaldusväärsemaks

Ebatäpsetele ajahinnangutele tuginev tunnikulu võib näida täpne, kuid selle põhjal koostatud hinnapakkumised pole usaldusväärsed. SkyPlanner seob tootmisandmed plaaniga, et saaksid eeldusi täpsustada ja analüüsi tulemuste põhjal tegutseda.

Võrdle planeeritud aega registreeritud tööajaga

SkyPlanneri taimer registreerib tootmistöödele kulunud aega. Tööde aruanne näitab registreeritud aega, töötajat ja töökeskust ning aitab võrrelda planeeritud ja registreeritud kestusi operatsioonide kaupa. Kõigi ajakirjete vaates näeb aluseks olevaid sündmusi, tellimusrea aruanne annab aga ülevaate tellimusrea tasandil.

Võtame aluseks eespool toodud kümnetunnise töötlemisaja hinnangu. Oletame, et kirjete kontroll kinnitab, et masin oli sama töömahu puhul võrreldavatel alustel arvestatuna hõivatud kaksteist tundi. Kui tunnikulu jääb 50 $ juurde, on tööle arvestatud masinakulu 500 $ asemel 600 $. See 100 $ erinevus annab märku kuluarvestuse kõrvalekaldest, mitte ei tõenda täiendavat 100 $ suurust rahalist väljamakset.

Selgita välja, kuhu need kaks tundi kulusid. Kas seadistusaega alahinnati? Kas aega kulus korduvale seadistamisele? Kas põhjuseks oli ümbertöötlus, katkestus või registreerimisviga? Paranda järgmises kalkulatsioonis valesti hinnatud ajakulu ja tegele välditavate kadudega, selle asemel et need kõik märkamatult ajanormi sisse arvestada.

Enne ajakirjete summeerimist lepi kokku, mida need tähistavad: saadud masinatundide arvu kasutatakse tunnikulu arvutamisel nimetajana. Töö kestus, töötaja registreeritud tööaeg ja masina hõivatuse aeg, milles kattuvaid ajavahemikke ei arvestata topelt, võivad erineda. SkyPlanner seob andmed töö, töötaja ja töökeskusega; ühtsed registreerimisreeglid teevad neist kirjetest kuluarvestuse jaoks kasuliku alusmaterjali.

Leia vabanevale masinaajale vajalik töö

SkyPlanneri tootmisvõimsuse vaated aitavad võrrelda asjaomaste ressursside koormust nende saadaoleva võimsusega. Nii on lihtsam hinnata, kas aastaks eeldatud suur tundide arv on realistlik ja kas vaba aega on just sellel masinal, mis vajab tööd.

SkyPlanneri ajastamiseks mõeldud tehisintellekt Arcturus arvutab tootmise ajakava, lähtudes seadistatud töökeskustest, vahetustest, operaatoritest, operatsioonide kestustest, sõltuvustest ja prioriteetidest. Kui materjalide saadavusega arvestav ajastamine on sisse lülitatud, mõjutab arvutust ka materjalide olemasolu. Sina määrad prioriteedid ja kaitsed tehtud otsuseid lukustustega; Gantti ajajoon näitab selle tulemusel valminud ühist plaani.

Kui parendus vabastab töötlemisaega, tuleb järgmisena küsida, milline vajalik töö saab seda kasutada ja kuidas mõjutab see töö hilisemaid operatsioone. SkyPlanner kooskõlastab selle töö olemasoleva koormusega, nii et sa ei pea iga masina tööjärjekorda eraldi ümber koostama. Nii saad täpsemate kestushinnangute ja saadaoleva tootmisvõimsuse põhjal tootmispäeva praktiliselt paremini korraldada.

Võta ühe masina tunnikulu SkyPlanneri esitlusele kaasa

Vali masin, mille tunnikulu on raske põhjendada või mille tööd ületavad korduvalt hinnangulist kestust. Kontrolli koos finantsosakonnaga üle, millised kulud arvestusse kuuluvad ja millistel tundidel arvutus põhineb. Seejärel võta kaasa hiljutine näide planeeritud ja tegeliku ajakulu erinevusest ning info teiste sama ressurssi vajavate tööde kohta.

Vali SkyPlanner, kui vajad nii usaldusväärsemaid andmeid tootmise ajakulu kohta kui ka terviklikku ajakava, et kasutada tunnikulu aluseks olevat tootmisvõimsust. SkyPlanner liidestub avatud REST API kaudu mis tahes ERP- või MES-süsteemiga, nii et saad täiustada tootmise ajakava koostamist olemasolevate tellimus- ja finantssüsteemide kõrval.

Broneeri SkyPlanneri esitlus, et vaadata lähemalt seda masinat, selle ajakulu eeldusi ja kohta üldises tootmisplaanis. Kui eelistad esmalt ise tutvuda, proovi SkyPlannerit demoandmetega. Eesmärk ei ole üksnes paremini põhjendatud tunnikulu, vaid ka parema teabe põhjal koostatud hinnapakkumised ja sinu hallatava tootmisvõimsuse kasumlikum kasutamine.