Ühendub ERP ja MES süsteemidega nagu

ressursid

Tootmissaal: mis see on ja kuidas tööd ajastada

Tootmissaal vajab enamat kui tellimuste loendit. Vaata, kuidas töövalmidus, tegelik võimsus ja tööde seis annavad teostatava ajakava.

Jussi Mäntylä SkyPlanneri tootmise planeerimise spetsialist Uuendatud 9. okt. 2026 14 min lugemist
Selles artiklis
  1. Mis toimub tootmissaalis?
  2. Tootmissaal, tootmise operatiivjuhtimine ja tootmissaali juhtimine
  3. Kuidas tootmissaali paigutus ajastamist mõjutab
  4. Miks tootmisplaan võib tootmissaalis ebaõnnestuda
  5. Millist teavet vajavad operaatorid ajakavast?
  6. Kuidas muuta plaan tootmissaali tööde ajakavaks
  7. 1. Selgita välja, mis on lõpetatud, pooleli ja takistatud
  8. 2. Kontrolli iga operatsiooni alustamisvalmidust
  9. 3. Määra kindlaks kasutatav tööaeg
  10. 4. Määrake prioriteedid ja järjestage alustamiseks valmis tööd
  11. 5. Kontrollige enne tööde tootmisse lubamist kogu tehnoloogilist marsruuti
  12. 6. Andke välja üks tööjärjekord ja leppige kokku tagasiside edastamine
  13. Kes vastutab üleandmise ja muudatuste eest?
  14. Mida teha, kui tootmine jääb ajakavast maha?
  15. Millised tootmissaali näitajad aitavad järgmist otsust teha?
  16. Kus aitavad timmitud tootmise meetodid ja kus on endiselt vaja ajastamist?
  17. ERP, MES või APS: millise probleemi lahendamiseks on tarkvara vaja?
  18. Kuidas parandada plaani üleandmist tootmissaali?
  19. Korduma kippuvad küsimused
  20. Kas ingliskeelne „shop floor” kirjutatakse kokku või lahku?
  21. Kas tootmissaal on sama mis job shop?
  22. Mille poolest erinevad tootmissaali tööde ajastamine ning nende suunamine ja jälgimine?
  23. Kas väike tehas saab tootmissaali tööd korraldada ilma MES-süsteemita?

Avaleht » Ressursid » Tootmissaal: mis see on ja kuidas tööd ajastada

Hinnanguline lugemisaeg: 16 minutit

Tootmissaal on tehase ala, kus inimesed ja masinad valmistavad tooteid. Seal asuvad töökeskused, kus tehakse töötlemis-, koostamis- ja viimistlustöid ning tootmisega seotud kontrolle. Kasulik tootmissaali ajakava näitab meeskonnale, millise operatsiooni saab järgmisena käivitada, kus see toimub ja mis peab enne alustamist valmis olema.

Planeerimise keerukus seisneb selles, et ajakava peab olema teostatav. Tellimus võib olla kiireloomuline, kuid materjal puudub; masin võib olla vaba, kuid vastava kvalifikatsiooniga operaator töötab mujal. Tootmissaal vajab tööde järjestust, mis arvestab nende tingimustega, ning selget viisi muudatustest planeerijale teada anda.

See juhend käsitleb tootmissaali plaani elluviimise vaatenurgast: mis seal toimub, mida peab sisaldama toimiv tööjärjekord, kuidas meeskonnad muudatustega toime tulevad ja millised tööriistad milliseid probleeme lahendavad.

Mis toimub tootmissaalis?

Tootmissaalis läbivad toorained ja komponendid operatsioonid, mille tulemusena valmivad tooted. Olenevalt tehasest võivad nende hulka kuuluda lõikamine, vormimine, mehaaniline töötlemine, keevitamine, koostamine, katsetamine ja pakkimine. Operaatorid valmistavad seadmed ette, teevad töö ära ning annavad teada, mis on lõpetatud või peatatud.

Teised töötajad aitavad tootmisel sujuvalt jätkuda. Materjalikäitlejad toovad töökeskustesse vajalikud materjalid ja detailid. Hooldustehnikud hoiavad seadmed töökorras. Kvaliteeditöötajad kontrollivad, kas toode võib liikuda järgmisse etappi. Töödejuhatajad koordineerivad meeskonda ja lahendavad probleeme, millega operaatorid üksi toime ei tule.

Tootmissaal erineb laost, mille põhiülesanne on varude hoidmine ja liigutamine, ning kontoritest, kus tegeldakse ettevõtte haldamisega. Füüsiliselt võivad need alad kattuda: tootmisrakul võib olla oma materjaliladu ja planeerija võib töötada masinate kõrval. Oluline on tegevuse sisu, mitte see, kummal pool seina keegi asub.

Siin viiakse tootmisplaan ellu. Tootmissaalis selgub ka see, milles plaan eksis: operatsioon kestab oodatust kauem, partii vajab ümbertöötlemist või järgmises töökeskuses pole vaba tööaega. Seda teavet tuleb arvestada järgmise ajastamisotsuse tegemisel.

Tootmissaal, tootmise operatiivjuhtimine ja tootmissaali juhtimine

Need mõisted on omavahel seotud, kuid vastavad eri küsimustele.

MõisteMida see kirjeldabPõhiküsimus
TootmissaalTootmisalaKus tööd tehakse?
Tootmise operatiivjuhtimineTöö suunamine ja jälgimineMilline on iga töö seis?
Tootmissaali juhtimineIgapäevane töökorraldusKes tegeleb kõrvalekaldega?
Tootmissaali tööde ajastamineOperatsioonide ajastamine ja järjestamineMillist tööd saab järgmisena teha?

Tootmise operatiivjuhtimine hõlmab tööde tootmisse lubamist, edenemise jälgimist ja tootmisvoo juhtimist. Oracle’i tootmise operatiivjuhtimise dokumentatsioon kirjeldab seda kui ühenduslüli tootmise juhtimise ja tootmissaali vahel, mis kasutab teavet materjalide, töökeskuste ja operatsioonide hetkeseisu kohta.

Tootmissaali juhtimine on laiem mõiste. See hõlmab igapäevase töö koordineerimist, tulemuste hindamist, ohutus- või kvaliteediprobleemide edastamist vastutajatele ning korduvate probleemide lahendamise jälgimist. Seda töökorraldust võivad toetada lühike meeskonnakoosolek ja visuaalne infotahvel.

Ajastamine määrab kavandatud tööjärjestuse ja ajad. Operatiivjuhtimine annab teavet tegeliku edenemise kohta ning tootmissaali juhtimine korraldab tegutsemise, kui tegelikkus plaanist erineb. Ajakohane ülevaatepaneel on kasulik, kuid keegi peab siiski otsustama, kuidas pooleliolevad tööd ülejäänud kohustuste kõrvale mahutada.

Kuidas tootmissaali paigutus ajastamist mõjutab

Tootmisliinil läbivad tooted töökeskused ühes ja samas järjestuses. Planeerija peab koordineerima liini töötempot, töötajate jaotust, üleminekuid ühelt tootelt teisele ja töö olemasolu igas etapis. Ühe töökeskuse seiskumine võib mõjutada nii seda varustavaid töökeskusi kui ka neid, mis ootavad selle toodangut.

Tootmisrakus on seadmed koondatud tooteperekonna või omavahel seotud operatsioonide järgi. Planeerimisel tuleb arvestada töötajate ja seadmetega, mida kasutatakse raku eri töödel, ning töödega, mis viiakse rakust välja ühiskasutuses olevasse kuumtöötlusse, kontrolli või muusse protsessi.

Funktsionaalse paigutusega tootmises on masinad rühmitatud tehtava töö järgi. Eri tellimused läbivad neid masinaid eri marsruute mööda. Tööjärjekorrad mõjutavad üksteist: ühelt masinalt lahkuv töö võib liituda teise masina järjekorraga, mistõttu ühes töökeskuses soodsana näiv järjestus võib mujal tarneprobleemi tekitada.

Paikse tootmise korral püsib toode paigal ning inimesed, tööriistad ja seadmed tuuakse selle juurde. Ajakavaga koordineeritakse juurdepääsu tööle, erioskustega töötajate kasutamist ja meeskondade tööjärjestust.

Kõigi paigutuste puhul tuleb küsida sama: kas operatsiooni alustamiseks on vajalikud eelnevad tööd tehtud ning materjalid, seadmed ja inimesed olemas? Paigutusest sõltub, milliste piirangutega planeerija peab tööde koordineerimisel arvestama. Üksnes korrastatum tootmissaal ei määra veel, mis kuupäevaks on võimalik töö lõpetada.

Miks tootmisplaan võib tootmissaalis ebaõnnestuda

Üldine plaan võib määrata, mida iga osakond peab lõpetama, näitamata, kuidas tööd üksikutele masinatele mahuvad. Nii konkureerivad mitu tellimust sama tööaja pärast. Probleem ilmneb alles siis, kui töödejuhataja püüab päeva tööjärjekorda koostada.

Puudulik ettevalmistus põhjustab teistsuguse tõrke. Ajakavas on algusaeg olemas, kuid materjal, tööriistad, programm või kinnitatud juhend pole saadaval. Masin jääb ootama või valib operaator teise töö. Tegelik tööjärjestus on juba plaanist kõrvale kaldunud.

Ka teave tööde edenemise kohta võib olla aegunud. Planeerija ajastab järgmise operatsiooni, sest eelmine pidi olema lõppenud, kuigi see on veel pooleli või selle toodang on kvaliteediprobleemi tõttu ootel. Kavandatud lõpetamist ja kinnitatud valmisolekut tuleb selgelt eristada.

Vastuolulised juhised muudavad need probleemid keerulisemaks. Planeerijal on üks tööjärjekord, töödejuhatajal muudetud väljatrükk ja müügiosakonnast saabub otse kiireloomuline tellimus. Igaüks võib tegutseda mõistlikult, kuid tehas lähtub samal ajal mitmest erinevast prioriteedist.

Sobiv lahendus sõltub põhjusest. Võimsuskonfliktide lahendamiseks on vaja teostatavat ajakava, ettevalmistuspuuduste kõrvaldamiseks alustamisvalmis töid ja vastuoluliste järjekordade asemel üht kokkulepitud järjestust. Üksikasjalikum aruandlus aitab ainult siis, kui selle põhjal tehakse vajalik otsus.

Millist teavet vajavad operaatorid ajakavast?

Operaator vajab piisavalt teavet, et järgmine operatsioon ära tunda ja seda ohutult alustada. Üksnes tellimuse numbrist ja kliendile lubatud tarnetähtajast selleks tavaliselt ei piisa.

Praktiline tööjärjekorra loend võib sisaldada järgmisi välju. Täpne vorm sõltub tööst ja sellest, kus hoitakse kehtivaid tootmisjuhendeid.

VäliOtstarve
Järjestus ja kehtiv versioonNäitab kokkulepitud tööjärjekorda
Tellimus, toode ja operatsioonVõimaldab töö tuvastada
Allesjäänud kogusNäitab, kui palju on veel vaja teha
Masin või töökeskusNäitab operatsiooni asukohta
Kavandatud algus ja lõppNäitab kavandatud ajastust
Alustamisvalmidus või kehtiv töökeeldNäitab, kas tööd saab alustada
Viide juhendileAitab leida kinnitatud tööjuhised
Kontakt probleemide korralNäitab, kelle poole takistuse korral pöörduda

Ajakava viitab õigele juhendile, kuid ei asenda seda. Jooniste, ohutusjuhiste, protsessi seadistusparameetrite ja kontrollinõuete puhul tuleb endiselt järgida tavapärast kontrolli- ja kinnitamiskorda. Kõrge prioriteet ei anna kunagi luba eirata kvaliteedi tõttu kehtestatud töökeeldu ega ohtlikke tingimusi.

Loendis peaksid olema selgelt eristatavad ka tööd, mille alustamine on takistatud. Kui esimest tööd ei saa alustada, vajab meeskond kokkulepitud viisi sobiva asendustöö valimiseks ja kõrvalekaldest teatamiseks. Vastasel juhul peab operaator ise prioriteedireegli välja mõtlema ning planeerija ei tea enam, millist järjestust tegelikult järgitakse.

Ajatempel või versiooninumber aitab vältida olukorda, kus vana väljatrükk konkureerib kehtiva plaaniga. Olenemata kasutatavast vormist peab meeskond teadma, kust leida ametlik tööjärjekord ja kuidas uus järjekord kinnitatakse.

Kuidas muuta plaan tootmissaali tööde ajakavaks

Protsess algab tootmise tegeliku seisu väljaselgitamisest. Tulemuseks on kokkulepitud tööjärjekord, mida meeskond saab ellu viia ja ajakohastada.

1. Selgita välja, mis on lõpetatud, pooleli ja takistatud

Kinnita lõpetatud operatsioonid, kasutuskõlblikud kogused, pooleliolevad tööd ja kehtivad töökeelud. Kontrolli, kui palju tööd on käimasolevates operatsioonides veel teha. Plaani uuesti koostades säilita andmed tegelikult lõpetatud tööde kohta, selle asemel et käsitleda tootmist nii, nagu poleks seal veel midagi tehtud.

Erista kinnitatud faktid hinnangutest. Masina eeldatav hooldusest naasmise aeg võib olla esialgse plaani aluseks, kuid selle ebakindlus peab olema nähtav enne, kui keegi sellele ajavahemikule lootma jääb.

2. Kontrolli iga operatsiooni alustamisvalmidust

Kontrolli materjali, eelnevate operatsioonide, tööriistade ja kinnitatud juhendite valmisolekut. Määra kindlaks vajalikud töötajad või oskused. Pane kirja, miks takistatud operatsiooni ei saa alustada ja kes saab takistuse kõrvaldada.

Alustamisvalmidust tuleb hinnata operatsiooni, mitte ainult tellimuse kaupa. Tellimuse lõiketööd võivad alata ka siis, kui koostamiseks vajalik ostukomponent pole veel saabunud. Ajakavas tuleb arvestada komponendi saadavuse kuupäeva just selles etapis, kus seda kasutatakse.

3. Määra kindlaks kasutatav tööaeg

Lähtu masinate kasutatavusest ja neid käitavate töötajate vahetustest. Arvesta plaanilise hoolduse, pauside ja muude teadaolevate ajavahemikega, mil tööd teha ei saa. Lisa töötlemisajale ka seadistusaeg.

Piiratud võimsuse planeerimine ja ajastamine paigutab tööd olemasoleva tööaja sisse. Koormuse kogumaht võib näidata, et osakond on üle koormatud, kuid sellest üksi ei selgu, millal üks või teine operatsioon algab. Ühised operaatorid, tööriistad või kontrolljaamad võivad tekitada ressursikonflikte ka siis, kui masina tööaega näib jätkuvat.

4. Määrake prioriteedid ja järjestage alustamiseks valmis tööd

Lähtuge ettevõttes kokku lepitud tarnelubadustest ja prioriteetidest. Tööde järjestamisel arvestage järgmiste operatsioonide ja võimalike kitsaskohtadega. Kui hoiate masinat hõivatuna lihtsate töödega, võib hilineda tellimus, mille jaoks on selle masina aega hädasti vaja.

Väikese hulga alustamiseks valmis tööde järjestamisel võib aidata lihtne reegel, näiteks varaseima tähtaja eelistamine. Sellegipoolest tuleb kontrollida operatsioonide sõltuvusi, seadistusvajadust ja tootmisvõimsust. Sarnase seadistusega tööde koondamine võib säästa masina tööaega, kuid lükata kiireloomulise töö edasi. Otsustamisel tuleb arvestada mõjuga tarnele.

5. Kontrollige enne tööde tootmisse lubamist kogu tehnoloogilist marsruuti

Vaadake üle kõik järgnevad operatsioonid, mida iga tellimuse lõpetamiseks vaja on. Kui lubate tööd tootmisse juba ülekoormatud piirkonnas, suureneb poolelioleva toodangu hulk. See võib võtta ruumi ja siduda materjali, ilma et väljasaatmise kuupäev lähemale tuleks.

Lubage töid tootmisse tempos, millega järgmised etapid toime tulevad, ning valmistage need piisavalt ette, et kriitilisel etapil oleks alati vajalik töö ees. Kui kavandatud valmimiskuupäev ei ole endiselt saavutatav, tooge vastuolu selgelt esile, et saaks otsustada prioriteetide, tootmisvõimsuse või tarne üle.

6. Andke välja üks tööjärjekord ja leppige kokku tagasiside edastamine

Jagage kinnitatud ajakava tööjuhi ja operaatoritega. Märkige, milline versioon kehtib, ning määrake olukorrad, millest tuleb vastutajale teada anda: masina seiskumine, materjalipuudus, kvaliteediprobleemi tõttu peatatud töö või töö, mis kestab kavandatust märgatavalt kauem.

Leppige kokku, kes ajakava uuendab ja kes teavitab meeskondi, keda muudatus mõjutab. Juhtumist teatamine, plaani muutmine ja muudatuse edastamine on eraldi tegevused. Kõik need on vajalikud, et tootmissaalis järgitaks uut tööjärjekorda.

Kes vastutab üleandmise ja muudatuste eest?

Eri tehastes võivad need ülesanded kuuluda eri ametikohtadele. Tähtis on, et iga otsuse eest vastutaja oleks selgelt määratud.

Planeerija koordineerib tellimuste ja töökeskuste ajakavasid. Tööjuht kontrollib, kas kavandatud töid saab olemasoleva meeskonnaga ja praegustes tingimustes teha. Operaatorid annavad teada tegelikust edenemisest ja takistustest. Hooldus- ja kvaliteeditöötajad määravad, millal saab seadmed või peatatud tööd tagasi tootmisse lubada.

Ka tarneprioriteetidel peab olema ettevõttes kokkulepitud vastutaja. Kiirtöö taotluse saanud tööjuht peaks saama selle suunata ajastamise eest vastutajale otsustamiseks, mitte nihutama mõnda teist kokkulepitud tööd sellest teatamata tahapoole.

Vahetuse üleandmisel on oluline teave lõpetamata tööde, kehtivate tööpeatuste, masinate seisundi ja järgmiste kinnitatud operatsioonide kohta. Loetelu kõigest eelmises vahetuses toimunust võib otsustamiseks vajaliku info varju jätta. Uus meeskond peab teadma, mida saab kohe teha ja kes vastutab lahendamata küsimuste eest.

Mida teha, kui tootmine jääb ajakavast maha?

Kõigepealt tuleb küsida, kas viivitus muudab seda, millist tööd saab järgmisena teha või millal tellimus valmib. Väike kõrvalekalle võib mahtuda olemasoleva plaani sisse. Masinarikke või mõne eeltingimuse täitmise viibimise tõttu ei pruugi aga mitu järgnevat tööd kavandatud ajal alata.

Meeskonnal on vaja kirjet tegeliku seisaku või viivituse kohta, hinnangut järelejäänud töömahule ja realistlikku eeldust töö taastumise kohta. Seejärel saab planeerija hinnata mõjutatud operatsioone, eriti ühiskasutuses masinatel ja kitsaskohtades.

Võimalikud lahendused on sobivate tööde viimine teisele masinale, tööjärjekorra muutmine, heakskiidetud lisatööaja kasutamine või tarnelubaduse muutmine. Igal valikul on tagajärjed. Teine masin peab suutma vastavat operatsiooni teha ning masina lisatundidest on kasu ainult siis, kui vajalikud inimesed saavad sel ajal töötada.

Juba käimasoleva töö katkestamine võib olla kulukas või ebapraktiline. Seetõttu on muutustele reageeriva ajakava kõrval tähtsad ka stabiilsed juhised lähiajaks. Kogu tööjärjekorra ümberplaneerimine iga väikese kõrvalekalde järel võib põhjustada tarbetuid seadistusmuudatusi ja jätta operaatorid teadmatusse, millist juhist usaldada.

Läbimõeldud muudatusest selgub, milliste tööde algusajad muutusid, miks need muutusid ja keda tuleb teavitada. Kui ka parima teostatava plaani korral hilineb tarne, tuleb ettevõttel teha selle kohta otsus. Tööjärjekorra ümbertõstmine ei loo puuduvat tootmisvõimsust.

Millised tootmissaali näitajad aitavad järgmist otsust teha?

Näitajatest on kasu siis, kui nende põhjal tehakse konkreetseid toiminguid. Tahvel võib olla täis rohelisi masinanäitajaid, kuigi tellimused hilinevad.

Õigeaegne valmimine või tarne näitab, kas töö valmib või tarne toimub lubatud tähtajaks. Meeskond peab tähtaega ja töö lõpetamist määratlema ühtemoodi, et lubaduse muutmine ei varjaks korduvaid viivitusi.

Läbilaskevõime näitab, kui palju kasutuskõlblikku toodangut valmib. Ühe varase operatsiooni väljundi mõõtmine võib olla eksitav, kui selle detailid kuhjuvad hilisema kitsaskoha ette. Valmis ja nõuetele vastavaks tunnistatud toodang peegeldab paremini kliendi vajadust.

Pooleliolev toodang ja ooteaeg näitavad, kuhu tööd kuhjuvad. Kui järjekord tekib korduvalt sama operatsiooni ette, tuleb kontrollida tootmisvõimsust või tööde alustamisvalmidust. Takistatud tööde järjekord vajab teistsugust lahendust kui alustamiseks valmis tööde järjekord.

Ajakavast kinnipidamine näitab, kui täpselt järgis tegelik töö väljastatud järjekorda või ajastust. Kõrvalekalde põhjus tuleb välja selgitada: teostamatu plaan, materjaliprobleem ja kooskõlastamata prioriteedimuutus vajavad eri lahendusi. Ainuüksi ajakavast kinnipidamine ei tõesta, et ajakava oli mõistlik.

Seisakud, praak ja ümbertöötamine selgitavad, miks kaob kasutatav tööaeg ja väheneb kõlbliku toodangu hulk. Seadmete kogutõhusus ehk OEE ühendab seadmete töövalmiduse, jõudluse ja kvaliteedi. See aitab uurida seadmetega seotud kadusid, kuid ei näita, kas õiged tellimused valmivad õigel ajal.

Kõige tulemuslikum ülevaatus seob tulemuse selle põhjuse ja vastutajaga. Kui tööd ei ole korduvalt alustamiseks valmis, võib vaja minna paremat ettevalmistust. Korduv ülekoormus võib nõuda tootmisvõimsuse või tarnete muutmist. Näitaja annab aruteluks aluse, kuid ei tee otsust.

Kus aitavad timmitud tootmise meetodid ja kus on endiselt vaja ajastamist?

5S aitab töökoha korrastada nii, et tööriistad ja materjalid oleksid leitavad ja kasutatavad. Standardiseeritud töö aitab korduvaid operatsioone ühtemoodi teha. Mõlemad toetavad usaldusväärset ettevalmistust ja töö kestuse hindamist.

Visuaalne juhtimine teeb käimasolevad tööd ja probleemid paremini nähtavaks. Tahvlil saab näidata takistatud töid, seadmete seisakuid ja seda, kes vastutab lahendamise eest. Selle väärtus sõltub info ajakohasusest ja sellest, kas meeskond info põhjal tegutseb.

Kanban kasutab signaale, mis annavad loa varude täiendamiseks, ning võib piirata poolelioleva toodangu hulka. See sobib töödele, mille jaoks saab määratleda sobiva täiendustsükli. Erinevad klienditellimused, mis kasutavad mitut ühist masinat, võivad vajada ka operatsioonipõhist ajastamist, et koordineerida nende erinevaid tehnoloogilisi marsruute.

Hooldus aitab säilitada seadmete kasutatavat tööaega, kvaliteedi parandamine aga vähendab praaki ja ümbertöötamist. Need meetodid parandavad ajakava elluviimise tingimusi. Planeerija peab siiski leidma, kuidas ülejäänud operatsioonid neis tingimustes ajastada.

ERP, MES või APS: millise probleemi lahendamiseks on tarkvara vaja?

Kuna tootekategooriad kattuvad, tasub neid eristada vajaliku funktsiooni järgi.

TöövahendTavapärane fookusRoll plaani viimisel tootmissaali
ERPTellimused, materjalid ja ettevõtte arvestusandmedTootmisvajaduse edastamine
MESTööde täitmine ja tootmisandmete registreerimineTegelikult toimunu kajastamine
APSDetailne planeerimine ja ajastamineOperatsioonide teostatava ajastuse arvutamine
Visuaalse juhtimise tahvelÜhine ülevaade seisust ja tegevustestIgapäevase tegutsemise koordineerimine

ERP-süsteem võib sisaldada tootmise ajastamist ning tootmissaali tööde suunamist ja jälgimist. Ka MES-süsteem võib pakkuda ajastamisfunktsioone. Ainuüksi nimetusest ei selgu, kas kumbki suudab arvestada tehase võimsuspiirangute, tehnoloogiliste marsruutide ja prioriteetidega.

Tahvlist või arvutustabelist võib piisata, kui tööjärjekord on nii lihtne, et meeskond suudab seda kontrollida ja ajakohasena hoida. Piirangud ilmnevad siis, kui muudatus sunnib planeerijat omavahel seotud järjekordi käsitsi ümber tegema või kui korraga on kasutusel mitu versiooni.

APS-süsteem arvutab operatsioonide ajastuse ja järjekorra. Sellegipoolest vajab see usaldusväärseid lähteandmeid ja tootmisest tulevat tagasisidet. NIST käsitleb oma töös ajastamise ja tootmissaali andmekogumise ühendamist ning toob esile probleemi mõlemad pooled: alginfo sisestamise ajastussüsteemi ja muudatustele reageerimise pärast ajakava rakendamist.

SkyPlanner arvutab tootmise ajakavasid töökeskuste, vahetuste, operaatorite, materjalide ja planeerija määratud prioriteetide põhjal. Tingimuste muutumisel arvutab see ajakava uuesti ja näitab tulemust Gantt-vaates. SkyPlanner integreerub mis tahes ERP- või MES-süsteemiga oma avatud REST API kaudu. Prooviversioon demoandmetega võimaldab selle ajastamisetapiga tutvuda. Prioriteetide ja tootmissaali väljastatud plaani eest vastutab endiselt planeerija.

Kuidas parandada plaani üleandmist tootmissaali?

Hea lähtekoht on omavahel seotud tootmisetappide kogum, kus tööjärjekord muutub korduvalt ebausaldusväärseks. Vaadeldavasse alasse tuleks kaasata operatsiooni olulised seosed eelnevate ja järgnevate etappidega, et näiline paranemine ei tähendaks lihtsalt ootamise kandumist mujale.

Meeskond saab võrrelda praegust tööjärjekorda tööde tegeliku alustamisvalmidusega, selgitada välja kõrvalekallete korduvad põhjused ja määrata ajakava muutmise eest ühe vastutaja. Kui keegi ei tea, mis on veel lõpetamata, võib esimesena vaja minna paremat edenemise registreerimist. Kui tööd on alustamiseks valmis, kuid ei mahu korduvalt ajakavasse, võib esmalt vaja minna tootmisvõimsuse kontrolli.

Kontroll on praktiline: kas uus vahetus suudab leida järgmise alustamiseks valmis operatsiooni, näha, miks teised tööd on takistatud, ja teatada muudatusest inimesele, kes saab plaani uuendada? Seejärel saab hinnata, kas vastu võetud tellimused valmivad kindlamalt ja kas tarbetu ootamine väheneb.

Need tulemused on kasulikumad kui lubatud protsentuaalne paranemine. Hästi toimiv üleandmine annab operaatoritele selged järgmised tegevused ja planeerijale faktid, mille põhjal homset ajakava muuta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ingliskeelne „shop floor” kirjutatakse kokku või lahku?

Inglise keeles on tavapärane lahkukirjutatud kuju „shop floor”. Tarkvaranimedes ja erialatekstides esineb ka „shopfloor”. Mõlemad võivad tähendada tootmissaali; selles tootmiskontekstis ei tähenda kumbki põrandakattematerjali.

Kas tootmissaal on sama mis job shop?

Tootmissaal on füüsiline tootmisala. Job shop on tootmiskorraldus, kus erinevad tööd läbivad ühiskasutuses masinaid eri marsruute pidi. Tehase tootmissaalis võib selle asemel olla tootmisliin, tootmispesad või mitme paigutusviisi kombinatsioon.

Mille poolest erinevad tootmissaali tööde ajastamine ning nende suunamine ja jälgimine?

Ajastamine määrab operatsioonide kavandatud ajad ja järjekorra. Tööde suunamine ja jälgimine toimub tootmise käigus. Selle kaudu saadud teave tegeliku edenemise ja probleemide kohta annab ajakava muutmiseks vajalikud andmed.

Kas väike tehas saab tootmissaali tööd korraldada ilma MES-süsteemita?

Jah. Väike meeskond saab kasutada kontrolli all hoitavaid tööjuhiseid, kokkulepitud tööjärjekorda ja edenemise käsitsi registreerimist, kui suudab tagada nende usaldusväärsuse. Tarkvarast on kasu siis, kui aruandluse või koordineerimise vajadused ületavad selle töökorralduse võimalused. Ajastamisprobleemi korral tasub hinnata, kuidas ajastamist parandada, ka siis, kui tehases on tootmise seire juba olemas.

Jussi Mäntylä

SkyPlanneri tootmise planeerimise spetsialist

Looge SkyPlanneriga selgem tootmisgraafik

Ühendage oma andmed, vaadake üle esimene plaan ja hoidke planeerijad kontrolli all iga avaldatava ajakava üle.