{"id":107890,"date":"2026-10-23T19:50:04","date_gmt":"2026-10-23T19:50:04","guid":{"rendered":"https:\/\/skyplanner.ai\/?p=107890"},"modified":"2026-10-23T19:50:37","modified_gmt":"2026-10-23T19:50:37","slug":"optimaalne-tellimiskogus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/skyplanner.ai\/et\/ressursid\/optimaalne-tellimiskogus\/","title":{"rendered":"Optimaalne tellimiskogus: arvutage sobivam ostupartii"},"content":{"rendered":"
\n\n

Optimaalne tellimiskogus: arvutage sobivam ostupartii<\/h1>\n\n
\n\n

Avaleht<\/a> » Ressursid<\/a> » Optimaalne tellimiskogus: arvutage sobivam ostupartii<\/p>\n\n\n

<\/path><\/svg><\/span><\/span>Hinnanguline lugemisaeg: <\/span>10<\/span> minutit<\/span><\/p>\n\n<\/div>\n

\n\n

Optimaalne tellimiskogus (EOQ) on varude t\u00e4iendamise kogus, mille korral on tellimis- ja varude hoidmise kulude summa EOQ baasmudelis v\u00e4ikseim.<\/strong> Korduvalt sama komponenti ostvale tootjale vastab see k\u00fcsimusele: kui palju peaksime iga kord tellima, arvestades oma tarbimist ja kulusid?<\/p>\n\n\n

Valem on EOQ = \u221a(2 \u00d7 D \u00d7 S \/ H)<\/strong>, kus D on aastane vajadus \u00fchikutes, S on \u00fche tellimuse p\u00fcsikulu ja H on \u00fche \u00fchiku aastane hoidmiskulu.<\/p>\n\n\n

Tulemus on kasulik l\u00e4htepunkt, mitte l\u00f5plik ostuotsus. Tarnija pakendi suurus v\u00f5i minimaalne tellimiskogus v\u00f5ib piirata seda, millist kogust saab tegelikult tellida. Ka majanduslikult soodne ost ei aita homset tootmist, kui kaup saabub alles j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal. SkyPlanner APS seob materjalide eeldatavad saabumised neist s\u00f5ltuvate tootmistellimustega. Nii saavad ostu- ja tootmisosakond l\u00e4htuda samast ajakavast, selle asemel et eraldi loendeid omavahel koosk\u00f5lastada.<\/p>\n\n\n

Miks v\u00f5ib suurema koguse tellimine kallimaks minna?<\/h2>\n\n\n

Iga varude t\u00e4iendamisega kaasnevad lisaks komponentide hinnale muudki kulud: ostutellimuse koostamine, kauba vastuv\u00f5tu vormistamine ja saadetise k\u00e4itlemine. Suuremaid koguseid ostes tuleb tellimusi esitada harvem ning see kindel t\u00f6\u00f6maht kordub v\u00e4hem kordi.<\/p>\n\n\n

Suuremad tarned t\u00e4hendavad aga ka suuremat varu tarnete vahel. See seob raha ning toob kaasa ladustamise, kindlustamise ja vananemisega seotud kulud. Kaks korda suurema koguse ostmine ei ole automaatselt soodsam \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et tellimuste arv v\u00e4heneb poole v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n

EOQ tasakaalustab neid kahte m\u00f5ju. Baasmudelis muutub kogu saabunud partii korraga kasutatavaks ning seej\u00e4rel v\u00e4heneb varu \u00fchtlaselt, sedam\u00f6\u00f6da kuidas tootmine seda tarbib. Keskmine ts\u00fcklivaru on seega pool tellimiskogusest. Vajaduse korral lisandub sellele turvavaru, mida ei arvestata selle poole partii sisse.<\/p>\n\n\n

M\u00e4\u00e4rake kolm EOQ sisendit \u00f5igesti<\/h2>\n\n\n

Kasutage \u00fchtseid m\u00f5\u00f5t\u00fchikuid ja sama ajavahemikku. Aastase vajaduse korral tuleb kasutada aastast hoidmiskulu; kuukulu ei saa samasse arvutusse muutmata kujul lisada.<\/p>\n\n\n

Sisend<\/th>T\u00e4hendus ostetava komponendi puhul<\/th>\u00dchik<\/th><\/tr><\/thead>
D<\/td>Komponendi eeldatav aastane tarbimine<\/td>\u00dchikut aastas<\/td><\/tr>
S<\/td>\u00dche t\u00e4iendustellimuse esitamise ja vastuv\u00f5tmise p\u00fcsikulu<\/td>Raha\u00fchikut tellimuse kohta<\/td><\/tr>
H<\/td>\u00dche \u00fchiku \u00fche aasta jooksul hoidmise kulu<\/td>Raha\u00fchikut \u00fchiku kohta aastas<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n

D: kasutage komponendi tarbimist, mitte m\u00fc\u00fcgitulu<\/h3>\n\n\n

Ostetavate laagrite puhul on D laagrite arv, mida tootmine eeldatavasti aasta jooksul tarbib. See ei ole neid laagreid kasutavate masinate m\u00fc\u00fcgiv\u00e4\u00e4rtus ega tingimata ka eelmise aasta ostukogus: ostetud koguste t\u00f5ttu v\u00f5is laovaru suureneda v\u00f5i v\u00e4heneda.<\/p>\n\n\n

Arvestage k\u00f5igi seda komponenti kasutavate toodete vajadusega ning lisage asjakohane varu eeldatavate protsessikadude katteks. Kontrollige, kas aastane kogus peegeldab piisavalt \u00fchtlast tarbimist. Kui komponenti kasutatakse ainult kahes suures kliendiprojektis, on vaja kuup\u00e4evadega ostuplaani, mitte aasta kogumahust tuletatud kunstlikult \u00fchtlast tarbimism\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n\n\n

S: eristage tellimise kulu ostuhinnast<\/h3>\n\n\n

S h\u00f5lmab iga varude t\u00e4iendamisega kaasnevat kindlat t\u00f6\u00f6mahtu v\u00f5i fikseeritud tasu, n\u00e4iteks tellimuse haldamist, fikseeritud tarnetasu ja kauba vastuv\u00f5tmise t\u00f6\u00f6d. See ei ole k\u00f5igi tellimuses olevate komponentide arvev\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n\n\n

Kasutage v\u00f5rreldava tellimise kohta p\u00f5hjendatud kuluhinnangut. Kui sama ostutellimus v\u00f5i veok h\u00f5lmab mitut artiklit, annab kogu saadetise kulu omistamine igale artiklile liiga suure S-i. Samuti ei saa kaalust s\u00f5ltuvat veotasu k\u00e4sitleda lihtsalt \u00fche tellimuse p\u00fcsikuluna. L\u00e4htuge hinnangus oma tarnija- ja vastuv\u00f5tukorraldusest.<\/p>\n\n\n

H: teisendage hoidmiskulu protsent rahasummaks<\/h3>\n\n\n

Kui komponent maksab $20 ja aastane hoidmiskulum\u00e4\u00e4r on 25%, on vastav hoidmiskulu:<\/p>\n\n\n

H = $20 \u00d7 0,25 = $5 komponendi kohta aastas<\/strong><\/p>\n\n\n

Sisestage EOQ valemisse $5, mitte 25 ega 0,25. V\u00f5tke hoidmiskulu arvestamisel aluseks asjakohased kapitali-, ladustamis- ja varuriskiga seotud kulud, kuid \u00e4rge arvestage sama kulu kaks korda.<\/p>\n\n\n

Raamatupidamises jaotatud \u00fcldkulud ei muutu v\u00e4iksema partii ostmisel automaatselt rahaliseks s\u00e4\u00e4stuks. Arvutusest on k\u00f5ige rohkem kasu siis, kui ostu- ja finantsosakond lepivad kokku, millised kulud tellimiskoguse valikust tegelikult s\u00f5ltuvad.<\/p>\n\n\n

Arvutusn\u00e4ide: laagrite ostmine tootmisele<\/h2>\n\n\n

V\u00f5tame n\u00e4iteks tootja, kes ostab mitmes tootes kasutatavat standardlaagrit. Planeerimisel l\u00e4htub ta j\u00e4rgmistest eeldustest:<\/p>\n\n\n