{"id":104443,"date":"2026-10-20T17:47:49","date_gmt":"2026-10-20T17:47:49","guid":{"rendered":"https:\/\/skyplanner.ai\/?p=104443"},"modified":"2026-10-20T17:48:30","modified_gmt":"2026-10-20T17:48:30","slug":"okonoomne-tootmispartii-suurus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/skyplanner.ai\/et\/ressursid\/okonoomne-tootmispartii-suurus\/","title":{"rendered":"\u00d6konoomne tootmispartii suurus: valem, n\u00e4ide ja piirangud"},"content":{"rendered":"
\n\n

\u00d6konoomne tootmispartii suurus: valem, n\u00e4ide ja piirangud<\/h1>\n\n
\n\n

Avaleht<\/a> » Ressursid<\/a> » \u00d6konoomne tootmispartii suurus: valem, n\u00e4ide ja piirangud<\/p>\n\n\n

<\/path><\/svg><\/span><\/span>Hinnanguline lugemisaeg: <\/span>9<\/span> minutit<\/span><\/p>\n\n<\/div>\n

\n\n

\u00d6konoomne tootmispartii suurus (EPQ) on partii suurus, mille korral seadistus- ja varude hoidmise kulude summa on v\u00e4ikseim. Mudel eeldab, et toodang valmib j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning samal ajal j\u00e4tkub selle tarbimine. See aitab vastata tuttavale k\u00fcsimusele: kui palju peaksime tootma, enne kui tootmise peatame ja seadmed uuesti seadistame?<\/strong><\/p>\n\n\n

Suuremate partiide puhul on seadistusi v\u00e4hem, kuid hoiustatavaid varusid rohkem. V\u00e4iksemad partiid v\u00e4hendavad varusid, ent n\u00f5uavad sagedasemat seadistamist. EPQ annab sellele kompromissile arvulise v\u00e4\u00e4rtuse stabiilsetes ja prognoositavates tingimustes.<\/p>\n\n\n

J\u00e4rgmine k\u00fcsimus on, kas see kogus sobib teie tehasele. Arvutuslikult \u00f6konoomne partii v\u00f5ib siiski takistada teise toote valmimist samal masinal. SkyPlanner APS seob teie valitud kogused materjalide, tootmisv\u00f5imsuse ja tarneprioriteetidega. Nii saate hinnata m\u00f5ju tootmisplaanile, ilma et peaksite iga masina t\u00f6\u00f6j\u00e4rjekorra k\u00e4sitsi \u00fcmber tegema.<\/p>\n\n\n

Mille poolest erineb EPQ mudelist EOQ?<\/h2>\n\n\n

\u00d6konoomse tellimiskoguse (EOQ) p\u00f5himudel eeldab, et kogu t\u00e4iendustarne muutub korraga k\u00e4ttesaadavaks. Tarne saabumisel suureneb laovaru h\u00fcppeliselt ning seej\u00e4rel v\u00e4heneb tarbimise k\u00e4igus.<\/p>\n\n\n

EPQ puhul asendab kohest saabumist piiratud tootmiskiirus. Tootmise ajal tarbitakse osa valmivast toodangust juba \u00e4ra. Seet\u00f5ttu kasvab laovaru tootmis- ja tarbimiskiiruse vahe v\u00f5rra, mitte kogu tootmiskiiruse ulatuses. Kui partii tootmine l\u00f5peb, kaetakse n\u00f5udlus kogunenud varust kuni j\u00e4rgmise varude t\u00e4iendamise ts\u00fcklini.<\/p>\n\n\n

Seet\u00f5ttu sobib EPQ korduvalt toodetava komponendi jaoks, mida saab j\u00e4rk-j\u00e4rgult lattu v\u00f5i j\u00e4rgmisele operatsioonile \u00fcle anda. Selles kontekstis nimetatakse seda ka \u00f6konoomseks tootmiskoguseks v\u00f5i \u00f6konoomseks partiisuuruseks. Otsustav erinevus EOQ p\u00f5himudelist on toodangu j\u00e4rkj\u00e4rguline k\u00e4ttesaadavus, mitte pelgalt see, kas tellimus on sisemine v\u00f5i v\u00e4line.<\/p>\n\n\n

\u00d6konoomse tootmispartii suuruse valem<\/h2>\n\n\n

Aastase n\u00f5udluse ja aastase varude hoidmise kulu korral kasutage j\u00e4rgmist valemit:<\/p>\n\n\n

EPQ = \u221a[2 \u00d7 D \u00d7 S \/ (H \u00d7 (1 \u2212 d\/p))]<\/strong><\/p>\n\n\n

T\u00e4his<\/th>T\u00e4hendus<\/th>Siin kasutatud \u00fchikud<\/th><\/tr><\/thead>
D<\/td>Aastane kogun\u00f5udlus<\/td>\u00dchikut aastas<\/td><\/tr>
S<\/td>\u00dche tootmispartii fikseeritud seadistuskulu<\/td>Raha\u00fchikut partii kohta<\/td><\/tr>
H<\/td>\u00dche \u00fchiku hoidmise kulu aastas<\/td>Raha\u00fchikut \u00fchiku kohta aastas<\/td><\/tr>
d<\/td>N\u00f5udluse v\u00f5i tarbimise kiirus<\/td>\u00dchikut t\u00f6\u00f6p\u00e4evas<\/td><\/tr>
p<\/td>Tootmiskiirus toote valmistamise ajal<\/td>\u00dchikut t\u00f6\u00f6p\u00e4evas<\/td><\/tr>
Q<\/td>\u00dches partiis toodetav kogus<\/td>\u00dchikut<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n

Kasutage koosk\u00f5lalisi ajavahemikke ja aja\u00fchikuid.<\/strong> D ja H k\u00e4ivad sama aastase ajavahemiku kohta; d ja p peavad olema v\u00e4ljendatud samas aja\u00fchikus. Kui tootmist m\u00f5\u00f5detakse t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kohta, jagage d leidmiseks aastane n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6p\u00e4evade, mitte kalendrip\u00e4evade arvuga.<\/p>\n\n\n

Kasutage p v\u00e4\u00e4rtusena toote tootmiskiirust selle valmistamise ajal, mitte aasta keskmist, millesse on arvestatud ka n\u00e4dalad, mil masin valmistab teisi tooteid. Mudeli kasutamiseks peab p olema suurem kui d.<\/p>\n\n\n

S on kulu, mitte kestus. See t\u00e4histab partii tootmiseks ettevalmistamise p\u00fcsikulu, mis ei s\u00f5ltu partii \u00fchikute arvust. H on rahaline summa \u00fche \u00fchiku kohta aastas, mitte \u00fcksnes varude hoidmise kulum\u00e4\u00e4r protsentides. Kui teie l\u00e4hteandmetes on see kulu esitatud protsendina, teisendage see rahasummaks, l\u00e4htudes vastava \u00fchiku v\u00e4\u00e4rtusest ja sellest, milliseid kulusid arvestate.<\/p>\n\n\n

Miks on piiratud tootmiskiirust arvestav tegur oluline?<\/h3>\n\n\n

Q \u00fchikust koosneva partii tootmiseks kulub Q\/p t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Selle aja jooksul j\u00e4tkub tarbimine, mist\u00f5ttu ts\u00fcklivaru maksimum on:<\/p>\n\n\n

Maksimaalne laovaru = Q \u00d7 (1 \u2212 d\/p)<\/strong><\/p>\n\n\n

P\u00f5himudelis on keskmine ts\u00fcklivaru pool maksimumvarust. Seega on partii suurusest s\u00f5ltuvad aastased kulud j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n

Aastane seadistuskulu = (D\/Q) \u00d7 S<\/strong><\/p>\n\n\n

Aastane varude hoidmise kulu = (Q\/2) \u00d7 (1 \u2212 d\/p) \u00d7 H<\/strong><\/p>\n\n\n

Nende liitmisel saate vaadeldava Q v\u00e4\u00e4rtuse jaoks asjakohase aastase kulu. EPQ minimeerib selle summa. Arvutatud optimumi korral on need kaks kulu v\u00f5rdsed.<\/p>\n\n\n

See ei ole tootja kogu aastane tootmiskulu. Kui \u00fchiku tootmiskulu kogusest ei s\u00f5ltu, ei m\u00f5juta see parimat Q v\u00e4\u00e4rtust ning selle v\u00f5ib v\u00f5rdlusest v\u00e4lja j\u00e4tta. Kogusep\u00f5hised allahindlused, \u00fcletunnitasud v\u00f5i muud kogusest s\u00f5ltuvad kulud muudaksid \u00fclesannet.<\/p>\n\n\n

EPQ arvutusn\u00e4ide: partii suurus ei v\u00f5rdu maksimaalse laovaruga<\/h2>\n\n\n

Azim Abbase ja Seyed Gooshehi \u00f5piku Fundamentals of Operations Management<\/em> k\u00e4igukastide \u00f5ppen\u00e4ites<\/a> kasutatakse j\u00e4rgmisi l\u00e4hteandmeid:<\/p>\n\n\n